Книги, похожие на «Valeria Marshall, Armastus kui vihkamine»

Raamatu minajutustajat Enn Padrikut kohtame hetkel, kui ta on kuus kuud tagasi teada saanud, et tal on ravimatu vähk ja väga vähe jäänud elada. Vahepealse aja jooksul on ta ette võtnud ülesande, mida on aastaid edasi lükanud: välja selgitada, miks ikkagi sooritas tema tütar Anni boheemlaste kommuunis koos kolme teise noore inimesega kollektiivse enesetapu, sooviga ilmuda Jumala palge ette. Sündmuste jälgi ajades on Enn otsinud üles Anni omaaegsed tuttavad ja sõbrad, suhelnud kommuunist varem lahkunud inimestega ja käinud isegi Prantsusmaal, kus Anni mõnda aega elas ja õppis. Kõigest sellest kokku joonistubki talle pilt, mis kujuneb ometi ootamatuks ja hirmsamaks kui ta oleks arvanud osata. Autor on ülikoolis töötades ja tudengitega suheldes näinud pealt päris paljude noorte inimeste eneseotsinguid ja postmodernses tegelikkuses sageli rahulduseta jäävat igatsust millegi kindla ja absoluutse järele. Raamat on lugu sellest, mis võib juhtuda, kui niisugune igatsus põimub inimlike ambitsioonidega ja pääseb kontrolli alt välja. Loeb Tambet Tuisk.

See on romaan Vene–Ukraina relvakonflikti raames toimunudlahingutest Donetski lennujaamas. Tegevuse peajoon areneb minutite kaupa enamkui 240 päeva pikkuse (maist 2014 kuni jaanuarini 2015) piiramise viimase viiepäeva jooksul. Romaani kangelased on väljamõeldud, kuid enamik lahingustseeneja sõjasündmusi on võetud elust ning põhinevad isiklikel läbielamistel.Peale autori kogemuste on raamatu aluseks nelikümmend kolm tundi intervjuusidlahingutes osalenud sõdurite ja ohvitseridega, kes kaitsesid lennujaama viimasepäevani. Sergei Loiko (1953), lõpetas Moskva võõrkeelte instituudi ja teenisenne ajakirjanikukarjääri strateegilistes raketivägedes. Aastast 1991töötab ta ajalehele Los Angeles Times. Loiko on valgustanud sõjategevustMägi-Karabahhis, Rumeenias, Tadžikistanis, Tšetšeenias, Gruusias,Afganistanis, Iraagis.

„Tütar” on Neshovite saaga kuues raamat, järg romaanidele „Berliini paplid”, „Erakvähid”, „Rohelised aasad” (eesti keeles kõik 2008), „Andestada saab alati” (2017) ja „Elunautijad” (2018). Margido on lahkunud ja Torunn Neshovi matusebüroo juhtimise üle võtnud, jätkates samal ajal ka vana talu enda omaks muutmist. Aga kui ta soovib oma perekonnanimeks võtta Neshov, katkeb hetkega vaikselt üles ehitatud hea kontakt emaga. Pealegi on tallu oodata külla Erlendit kogu tema seitsmeliikmelise Taani perega. Torunn on murede käes murdumas. Asja ei tee ka paremaks Kai Rogeri poolt Erlendi lastele rõõmuks toodud kaks põrsast. Torunni jaoks on sead läbitud eluetapp, nagu ka Erlend ja Kai Roger. Aga seekord saab Torunn näha, mis puust Erlend tehtud on. Ja võib-olla on lõppkokkuvõttes Kai Rogeril nii mõneski asjas õigus.Selle raamatuga tõmbab autor saaga lahtised otsad kokku. See on Torunni raamat: romaan naisest, kes on terve oma elu põgenenud, aga nüüd lõpuks julgeb võtta vastutust, seista enda eest ning valida armastuse.Norra kirjanik Anne B. Ragde (snd 1957) on kirjutanud hulgaliselt romaane ja novellikogusid. Tema raamatuid on tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Sigrid Undseti eluloo eest pälvis ta Norra kõrgeima kirjandusauhinna. Suurima tunnustuse on ta saavutanud mitmete auhindadega pärjatud Neshovi-raamatutega. Saaga põhjal on valminud populaarne telesari. Eesti keeles on ilmunud ka tema romaanid „Öine soov” (2010) ja „Ma teen su nii õnnelikuks” (2012).

Tänapäeva Eestis toimuva sündmustikuga romaani kesksed tegelased on kolm kirjanduse ja kunstiga tegelevat inimest – kaks naist ja üks mees, kelle elu ja tegemised on üksteisega tihedalt läbi põimunud, kuid samas üpriski erinevad. Neil kõigil on usk millessegi ebakindlasse, mis võib igal hetkel näidata oma teist palet. Tegelaste mõtete, läbielamiste ja loomingu kaudu käsitleb romaan reeturliku olemusega nähtusi, nagu aeg, usaldus, sõltuvus, saatus ja kunst. Kahe näoga jumal on Eia Uusi teine romaan. Tema debüüt, Kuu külm kuma võitis 2006. aastal Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia. 2013. aastal ilmus Minu Prantsusmaa: elu nagu sirelivein, 2014. aastal romaan Aasta Pariisis ning 2017. aastal on ilmumas Kirju Buenos Airesest.

Kui ema kahtlastel asjaoludel ootamatult sureb, jääb Normaihuüksi maailma. Kogu elu on neid sugulussidemetest tihedamalt sidunud uskumatusaladus. Tänu looduse vingerpussile on Normat õnnistatud ja neetudüleloomulike võimetega, mis avalduvad eelkõige ebaloomulikult kiiresjuuksekasvus. Norma juuksed reageerivad väikseimalegi meeleolumuutusele ningema arvab, et enesekaitseks on nad võimelised kõigeks, ka mõrvaks. Kogu eluon Norma ema, Anita, teinud kõik, et saladust varjata ja kaitsta tütartohtliku tähelepanu eest. Pärast ema surma leiab Norma tõendeid, mis lasevadaimata, et Anita teadis tütre üleloomulike võimete põhjustest nii mõndagi,mida Norma ei teadnud. Norma otsustab välja selgitada, kes on süüdi ema surmas, ja läheb töölejuuksurisalongi, kus Anita enne surma töötas. Salongi omanikul on aga tüdrukupalkamiseks põhjus, mida Norma aimatagi ei oska. Selgub, et ilusate juustevarjus aetakse hoopis süngemat äri ning Norma satub pettusest ja paranoiastküllastunud maailma, mis sunnib teda võitlema oma elu ja vabaduse – ja tõeeest.Sofi Oksase „Norma“ on sünge perekonnadraama, kus reaalsus on uskumatumkui fantaasia.