Книги, похожие на «Ǻsa Hellberg, Väike maailm. Sari "Varraku ajaviiteromaan"»

Brasiillanna Clarice Lispector (1920–1977) on XX sajandi võimsaim Ladina-Ameerika naiskirjanik, kelle kohta on öeldud, et ta nägi välja nagu Marlene Dietrich ja kirjutas nagu Virginia Woolf. Seal, kus on kahvatu näoga hetked, oimetud seinad, kus hämarad ruumid lainetavad minestuse äärel, hägused asjad kiiguvad toanurkades, kuhu langeb kinnisilmi udu – see on paik, kuhu Brasiilia üks kuulsamaid modernistlikke kirjanikke, Clarice Lispector, oma lugeja viib. Romaani peategelase, isepäise Joana metsik süda aimdub tema sisekaemusest ning tundmustest, mida ümbritsevad inimesed ja elusündmused temas tüdrukupõlve, armumise ja abielu jooksul äratavad. Tundmatu 23-aastase noore naise avaldatud romaan tekitas ilmudes oma uudse ja väga isikupärase stiiliga tõelist sensatsiooni ning andis kirjanikule hüüdnime Orkaan Clarice.Lispector sündis Lääne-Ukrainas, kuid juutide massilise tagakiusamise tõttu oli perekond sunnitud põgenema ning emigreerus Brasiiliasse, kui Clarice oli kaheaastane. Tema tuntumate teoste seas on novellikogumik „Peresidemed”, romaan „G.H. passioon” ning veidi enne surma ilmunud „Tähetund”. Kirjanik loob oma teostes unenäolise maailma täis ähma, tavatuid võrdlusi, segaseid sõnu; aeg on segi paisatud, asjad ja tegelased ilmuvad ootamatult, muudavad kuju, moonduvad ja segunevad üksteise sisse. Juba esikteoses „Metsiku südame ligi” (Perto do coração selvagem, 1943) on esindatud Lispectori loomingu eriomased jooned: kiretu sisekaemus, argisuse analüüs, õõvastav neutraalsus, poeetiline ja võõrastav keelekasutus.

Maagilis-realistlik reis ümber Napoleoni-aegse Vahemere. El Greco tundmatu maal käivitab õpilase ja meistri pingelised suhted, mis viivad Amalfi kloostrist üle Vahemere Tunise orjaturule, ekseldes sufide müstikasse ja evangelist Markuse jalajälgedesse. Pagemine Tunise õukonna peente intriigide ning varjuna kannul käiva salamõrtsuka eest läbi Aafrika ja Aboukiri merelahingu viib Ephesose rohelusse varjunud vennaskonnani. See on raamat armastusest ja ebausust ning nähtamatust reaalsusest meie ümber.

Kaanepilt Meelis Krošetskin324 lk«Muinasjutt Troikast» (Сказка о Тройке) on 1968. aastal ilmunud satiiriline ulmeromaan. Kuna ilmumise ajal arvati, et see kritiseerib nõukogude bürokraatiat, valitsust ja teaduskeskkonda, sattus teos tol ajal «mittesoovitatud raamatute» nimekirja.Venemaal kultusteose staatust nautiv «Esmaspäev algab laupäeval» ja selle järg «Muinasjutt Troikast» on vendade Strugatskite loomingus üsnagi erandlikud teosed, nende ainsa fantasysarjana on need teravalt satiirilised ja kohati absurdsed. Romaani kirju tegelastegalerii moodustavad lisaks teadureile ja bürokraatidele erinevad mütoloogilised ja fantastilised tegelased.Romaanist eksisteerib kaks varianti, mis erinevad tegelaste ja mõningate süžeeliinide poolest. Esimest versiooni peetakse romaani «Esmaspäev algab laupäeval» otseseks järjeks. Teise versiooni sündmustik toimub Võlukunsti Instituudi seni avastamata korrusel. Tavaliselt avaldatakse kaks versiooni «Muinasjutust Troika» üheskoos, üks Arkadi ja teine Borissi lemmikuna, nagu oleme ka siin teinud.

Lord Frome kutsub maailma üht parimat sanskriti keele tundjatprofessor Barnard Wardelli Nepali muistseid käsikirju otsima. Enne reisi algusttabab professorit infarkt ja kuna nad vajavad arstide jaoks hädasti raha,läheb tema tütar Chandra isa asemel. Naistevihkajast lord Frome on maruvihane,kui Chandra Indias rongijaama saabub. Kartuses ilma jääda Nepali sisenemiseloast, on lord sunnitud neiu kaasa võtma. Kuidas Chandra talub rasket retkeüle mägede? Kui ebaharilikult põhjendab lord Frome tema sealviibimist? KuidasChandra satub hädaohtu? Kõik see on kirjas ääretult paeluvas jadramaatilises romaanis.