Книги, похожие на «Emile Zola, Vaht»

„Kolm sekundit või kolm minutit on igavik, kui sa seda ise planeerid, seda kontrollid. Samas kolm tundi, mida on nii palju rohkem, on liiga lühike, kui seda planeerib ja kontrollib keegi teine.“Ühel rahulikul hommikul Stockholmis kutsutakse Ewert Grens surnukuuri, kuhu on teiste surnukehade sekka kinnisesse ruumi jäetud üks surnud mees, kes on ülearu. Kuidas see võimalik on?Piet Hoffmann on jälle uuel mandril. Viimane ohtlik ülesanne, enne kui ta sellise elu igaveseks seljataha jätab. See tee viib ta läbi kuiva kõrbe mäslevale merele maailmas, kus inimelul pole väärtust.Kodus Rootsis ootab ja igatseb Zofia poistega oma abikaasat ja isa. Kui mees tagasi tuleb, peavad nad lõpuks ometi rahus elama hakkama. Ent selgub, et see on petlik turvalisus ning peagi tuleb kahel väikesel poisil ellujäämise eest võidelda.Elu ja surma vahele jääb KOLM TUNDI.Anders Roslundi ja Börge Hellströmi „Kolm sekundit“ oli menuraamatute edetabeli tipus üle kogu maailma. Teose põhjal tehtud film linastub 2019. aastal.Nende järgmine bestseller oli „Kolm minutit“, milles kirjeldatakse kuritegevuse lätteid ehk Kolumbia narkokaubandust kogu selle jõhkruses ja valus. Jaan Martinsoni hinnagul oli see parim 2017. aastal eesti keeles ilmunud kriminaalromaan.„Kolm tundi“ on suurejooneline ja närvekõditav järg, milles Andres Roslund laseb taas kohtuda infiltreeruja Piet Hoffmannil ja kriminaalkomissar Ewert Grensil, kes meid veelgi sügavamale kurjategijate maailma viivad.

On aasta 1944, sakslased okupeerivad endiselt kogu Norrat, kuid juba paistab sõja paratamatu lõpp. Ingrid on taas oma isakodus, Barrøy kaljusaarel, paraku täiesti üksi. Ta püüab korraldada oma elu talve künnisel, käib merel kala nõudmas, heitleb iseenda ja oma mälestustega. Ühel päeval saadab meri saareranda mitu ohvrit, kes on pärit merel põhja lastud Saksa laevalt, aga ka pooloimetu mehe, kelle Ingrid elule toibutab. Mõne intensiivse nädala jooksul elab ta läbi eriskummalise armuloo. Mees lahkub peagi, ent Ingridile jääb temast laps, mis mõjub naisele algul ootamatuna, kuid hiljem tõelise õnnistusena. Seda enam, et üheaegselt lapse sünniga lõpeb sõda ja saarele tulevad tagasi need, kes sinna on varem kuulunud – ning elu võib edasi minna.Romaan on põhjamaiselt karge, sündmusterohke, seda iseloomustab omapärane keelekasutus, kujundirikkus. See on loetav ka iseseisvana, kuid mõnede sündmuste ja Ingridi mõttekäikude mõistmiseks on hea taas kätte võtta „Nähtamatud”. ROY JACOBSEN (snd 1954) on tunnustatud Norra kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde, seejuures on temalt eesti keeles ilmunud romaanid „Imelaps” (2010) ja „Nähtamatud” (2014). Käesolev romaan „Valge laam”, mis valmis 2015. aastal, sai autori kodumaal sooja vastuvõtu osaliseks ja tõusis raamatumüügi edetabelite tippu. „Valge laam” on otsene järg romaanile „Nähtamatud”.

Eesti krimikuningannaks tituleeritud Katrin Pautsi saarte-põnevike sarja kolmas raamat „Hull hobune” viib lugeja Hiiumaale. Nimelt on sarja peategelase Eva vend Tom ostnud Hiiumaale turismitalu, kuhu Eva suveks puhkama tuleb. Paraku juhtub Evaga üsna pea veider õnnetus, mis ta teovõimetuks muudab. Ent õe haigus pole ainus, mis Tomile muret valmistab: üpriski kummalisel viisil surevad paar tema turismitalu külalist. Näib, nagu oleks valla pääsenud mingi iidne needus. Et kohaliku rahva seas on põlvest põlve edasi räägitud lugu, kuidas siinsamas lähedal põletati sajandeid tagasi üks nõid, kes veel tuleriidalt sajatusi pildus, siis pole see ebausk võrsunud päris tühjalt kohalt. Kuid „needuse” põhjused võivad peituda ka lähiminevikus, pealegi ei pelga mõni külaelanik ka ise üleloomulikke jõude enda teenistusse rakendada… Kui viimaks raputab külakest eriti võigas ja verine mõrv, ei jää Tomil muud üle, kui neid iseäralikke sündmusi uurima hakata. Ja Tom ei osutu Evast sugugi kehvemaks detektiiviks. Varsti õnnestub tal erinevad niidiotsad kokku viia ja mõrvar tabada. Nagu Katrin Pautsi varasemaid teoseid, iseloomustavad sedagi raamatut mõneti müstiline õhustik ja põnev ning kaasahaarav sündmustik. Saarte-põnevike sarjas on Katrin Pautsilt varem ilmunud romaanid „Politseiniku tütar. Saaremaa põnevik” ja „Tulekandja. Muhumaa põnevik” (mõlemad kirjastuselt Varrak, 2016). Sarjale on oodata järge.

Vaieldamatu meister naaseb uue haarava romaaniga – see on esimene Smiley-romaan enam kui kahekümne viie aasta järel.Briti salateenistuse ehk Tsirkuse salaoperatsioonide osakonna juhi George Smiley vankumatu jünger Peter Guillam veedab vanaduspäevi perekonnatalus Bretagne’i lõunarannikul, kui kiri tema vanast töökohast ta Londonisse kutsub. Mis põhjusel? Guillami külma sõja aegne minevik on talle järele jõudnud. Salaoperatsioone, mis olid kunagi Londoni ülim saladus ja milles lõid kaasa sellised tegelased nagu Alec Leamas, Jim Prideaux, George Smiley ja Peter Guillam ise, asub üksipulgi uurima põlvkond, kellel pole isiklikku mälestust külmast sõjast ega soovi tolleaegseid otsuseid mõista.Põimides minevikku olevikuga nii, et mõlemad saavad jutustada oma põneva loo, on John le Carré neist loonud sidusa süžee, mis on sama geniaalne ja kaasakiskuv kui tema eelmistel spiooniromaanidel. Selles huumorist, pingest ja moraalsetest dilemmadest kubisevas loos viib jutustaja Peter Guillam lugeja unustamatute inimeste maailma, jättes õhku küsimuse, milline on nende pärand ja kuidas seda õiglaselt hinnata.

Reet Kudu üheteistkümnes romaan annab läbilõike Eesti elust pärast taasiseseisvumist ning keskendub mitmele teravale päevaprobleemile. Eelkõige kiirustades läbiviidud omandireformile, mille käigus muudeti tuhanded inimesed sundüürnikeks, kes pidid oma kodud loovutama õigusjärgsetele omanikele ja otsima uut elupaika ning tööd võõrsil. Romaani lehekülgedel hargneb lugu Karlist ja Ellest, aga ka Kirlist ja tema tütrest Janest ning endistest pedagoogidest Annest ja Innast, kelle edaspidist elu tumestab ülekohtu vari. Romaani tegevus toimub lisaks Eestile ka mitmel pool Euroopas ning tegelaste galerii on põnevalt eripalgeline. Tublide tööinimeste kõrval kohtab siin ahneid ja moraalituid sahkerdajaid, kellest said ühtäkki uusrikkad – muidumiljonärid.