Книги, похожие на «Josemaria Escriva de Balaguer, Vagu»

Eesti Vabariigi taastuleku aegu ilmus meie avalikku mõtteruumi uus salapärane nimi – Fanny de Sivers (1920‒2011). Pärnus sündinud keeleteadlane, etnoloog, filosoof, esseist ja tantsija jõudis enne Teise maailmasõja puhkemist õppida Tartu Ülikoolis romaani keeli ja kunstiajalugu, ent abikaasa Hans Georg von Siversi päritolu tõttu olid nad sunnitud 1941. aastal Eestist lahkuma. Fanny de Sivers jätkas akadeemilisi õpinguid erinevates Euroopa ülikoolides, kuid unistas hoopis elukutselise balleriini karjäärist. Kuigi ta sooritas ka Breslau balletikoolis riikliku eksami, oli ta terviseprobleemide tõttu siiski sunnitud sellest teest loobuma. Tema koduks sai Pariis, kus ta elas 60 aastat. Aukartustäratavalt mitmekülgse autorina hakkas ta taasiseseisvumise järel avaldama Eesti ajakirjanduses artikleid väga erinevatel teemadel. Käesolev kogumik on esimene köide kolmeosalisena kavandatud Fanny de Siversi kogutud teostest ja see koondab kirjutisi sellistel teemadel nagu kristlik Euroopa, eesti vaimulaad, Maarja seotus kodumaa kui Maarjamaaga, Piibel, jumalaküsimus, jõulud jne. Lisaks artiklitele sisaldab kogumik Fanny de Siversiga tehtud intervjuusid, mis avavad tema põnevat isikut ja elukäiku.

Meie päevad on sageli täis närvilisust ja ebakindlust. Kardame eksida oma otsustes, sest sel võivad olla kurvad tagajärjed ja mõnikord ongi. Alati ei peagi meie eesmärgiks olema võit nõrkuste üle, vaid pigem soov õppida hoidma südamerahu kõikides olukordades, ka ebaõnnestumise ja kaotuse korral.Kuidas siis saada üle mure- ja hirmuhetkedest, mida meie elus nii sageli ette tuleb? Kuidas õppida usaldama Jumalat kogu südamest ja andma end täielikult Tema hoole alla? Just seda õpetab meile see lihtne, kuid sügavamõtteline raamat. Tuues näiteid igapäeva­elust, innustab autor meid lahendusi leidma Evangeeliumi abil. Kuna südamerahu on Jumala kingitus, siis peame seda ikka ja aina otsima, hoidma ning paluma. „Südamerahust – otsida ja hoida rahu“ on preester Jacques Philippe’i esimene raamat ning selle tiraaž on tänaseks ületanud Prantsusmaal 130 000 eksemplari piiri. Raamat on tõlgitud paljudesse keeltesse.Jacques Philippe’i teosed kõnelevad palvest, sisemisest vabadusest ja südamerahust. Tema raamatuid on tõlgitud 24 keelde ning neid on müüdud üle miljoni eksemplari. Jacques Philippe’ist on saanud katoliikliku vaimsuse modernne klassik. Jacques Philippe sündis 21. märtsil 1947. aastal Prantsusmaal. Ta õppis matemaatikat ja tegeles sellega ka akadeemilisel tasandil. 1976. aastal puutus ta kokku Õndsakskiitmiste Ühendusega (Communauté des Béatitudes) ja pühendas end seejärel heebrea keele õpingutele ja kristluse juudi päritolu uurimisele. 1981. aastal alustas ta Roomas teoloogia ja kanoonilise õiguse õpinguid ja 1985. aastal ordineeriti ta preestriks. 1994. aastal pöördus Jacques Philippe tagasi Prantsusmaale.

Oh seda Iisraeli! See on kirev, väsimatult ringi sebiv inimeste kogum, kus kogu aeg midagi juhtub. Maa, kus kõrvalseisjad ei saa jätta omanina teiste asjadesse toppimata ja nende ellu sekkumata. Seal tekib ka raskeid olukordi ja leidub lohakust. Aga mis kõige olulisem – see on maa, kus peaaegu igal sammul on võimalik kogeda sellist südamlikkust ja hoolimist, mis võtab hingetuks. Selle nimel unustad ja andestad kõik vajakajäämised.Margit Prantsuselt on varem ilmunud “Minu Iisrael” ja “Kommenteeritud juudi anekdoodid”. Kolmandas Iisraeli kohta kirjutatud raamatus vahendab ta tõestisündinud lugusid peamiselt viimasest viieteistkümnest aastast. Sellesse aega jäävad ka tema enda Iisraeli-külastused ja kolm aastat kohapealset elu. Iisraeli ajakirjanduse ning oma ja sõprade kogemuse kaudu on ta talletanud suure hulga huvitavaid jutte. Mõned lood viivad meid ka Iisraelist väljapoole.Ja et Iisrael sai maikuus 2018 seitse aastakümmet vanaks, siis on selles raamatus täpselt seitsekümmend juttu.

"Käesolev kogumik on teine köide Fanny de Siversi (1920-2011) kogutud teostest (esimene köide „Kogu mu elu on advendiaeg” ilmus aastal 2018). Teist köidet raamistavad autori broðüürid„Jõuluaja kirjad”, „Paastuaja kirjad”, „Ühelt kaldalt teisele”, „Haigus võib avada aknaid” ning „Jumala loomaaed – tuttav tundmatu maailm”. Ulatuslik keskmine osa sisaldab erinevatest väljaannetest kogutud kirjutisi markantsete, eriti Prantsusmaaga seotud isikute lugusid, samuti revolutsioonide, võimu- ja naisküsimusi puudutavaid artikleid, mille väärtust esseistika þanris on hinnatud ülikõrgeks. Autor on tuntuks saanud nii ajaloolise, usundiloolise kui ka filosoofilise kallakuga kirjutiste poolest.Filosoofide ajalooline peavägi koosneb meestest. Nemad on üha otsinud lunastust teadmistest ja teadusest. Osa naisi on küll nende arutlustega kaasa kajanud, kuid tugeva algupäraga mõtlejaid, neid, kes mehemõtte suurtes peajoontes söandaks kahelda, on naiste seas siiski seni leidunud vaid üksikuid. Neid napib suurtelgi rahvastel. Seda uhkemad võime olla, et meil siin väikesel maal on sündinud mõned silmapaistvalt avara vaimsusega naised, Fanny de Sivers kindlasti nende esireas.– Jüri Talvet"