Книги, похожие на «Johannes Kivipõld, (Vaba)surm»

Piret Bristoli kolmas romaan kirjeldab üliõpilaste elu Tartus 20. sajandi viimase kümnendi hakul. Suvest suveni 1989–1990 leiavad Leningradi (praeguse Narva) maantee tornühiselamus aset kõikvõimalikud sündmused nii provintsist saabunud minategelase kui ka vanade olijate, füüsika-üliõpilaste, elus. See oli aeg, kui Tartu tänavate veneaegsed nimed olid rahva mälus värskemad kui äsjase ümbernimetamise käigus taastatud ning Eesti kuulus veel Nõukogudemaa koosseisu, Poest sai kõike osta rublade eest, kuid ka valuutapoode tärkas nagu seeni pärast vihma; Toomkiriku varemed ja vana Werneri kohvik olid tellingutes ning ülikooli peahoone juurest viis raekoja platsile kitsuke tänav, mida rahvasuu kutsus Poola koridoriks. Perestroika ja glasnost olid juba oma vilju näidanud. Oli ilmselt lähedal aeg, kui üks poliitik võilattu sisse murrab. Kes see ikka ühiselamus võid sõi? Oli kaunis kevad, meie kahekümneaastased. Tehniline progress oli kohale jõudnud. Kõik oli alles ees.

Stockholmi saarestiku ühel kõige kaugemal saarel elab Fredrik oma elusügisel suures vaikuses, seltsiks ainult koer, kass ja sipelgapesa elutoas. Tema ainsaks ühenduseks muu maailmaga on postiljon. Üks tume saladus, saatuslik eksimus on teinud temast inimpelgliku eraku.Ühel hommikul seisab jääl naine. See on Harriet, kelle ta üle kolmekümne aasta tagasi sõnagi lausumata alatult maha jättis. Nüüd on Harriet suremas haige ja nõuab Fredrikult ühe lubaduse täitmist. Koos teevad nad sõidu, mis osutub mitmes mõttes vapustavaks ja viib kohtumisteni eriliste inimestega, kes on pealiskaudse elu eest varjunud sügavale Norrlandi metsadesse.Henning Mankelli ühtaegu lõbus ja nukker romaan „Itaalia kingad” räägib nii surmast ja valust kui ka rõõmust ja elutahtest. Aastal 2015 ilmus romaani iseseisev järg „Rootsi kummikud”.Kui loete sel sügisel ainult ühe raamatu, siis olgu selleks „Itaalia kingad”. See jääb kauaks kestma, nagu hea käsitöö. – SydsvenskanPidevalt juhtub midagi. Imelikke asju. Päris kindlasti ei ole see igav raamat, mille vahepeal käest ära paned, vaid selline, mille loed läbi ühe jutiga, et näha, mis tegelastest edasi saab. – Bokhora

Krimiosakonna vaneminspektor Andres Västrik ehk Vistrik (nagu teda semud kutsuvad) on jõudnud punkti, kus kõik ta ümber laguneb: naine tõstab majast välja, tütar ignoreerib, tööl juhtub üks apsakas teise otsa, sest tema moraal ja intuitsioon on lihtsalt nii tugevad selle jama jaoks. Tagatipuks pagendatakse ta Pärnu kriminaaltalitusse, kus tema paarimeheks määratakse kena operatiivtöötaja Rita Leidpalu. Algab uus elu.

Eradetektiiv Jussi Vares ja tema sõbranna leiavad Turu saarestikust udus seisva parvlaeva Västern. Olukord tundub kahtlane ja nad otsustavad minna uurima, mis on juhtunud. Laeval avaneb neile kohutav vaatepilt – kogu meeskond ja kõik reisijad on tapetud. Kadunud on ainult Varese sõbranna Petra minia …Samal ajal satub kaugel Montanas, crow indiaanlaste (vareseindiaanlaste) territooriumil eluohtlikku olukorda soomlanna Suvi. Õnnelike asjaolude kokkulangemise tõttu tõttab talle appi indiaanlane Albert, kel on naise röövijatega ajada omad asjad. Koos hautakse kurikaeladele kättemaksu.Pärast Suvi ootamatut lahkumist Soome ja tema veelgi ootamatut appikutset lendab ka Albert Soome. Kuidas on Suvi seotud Västerni õudusega? Selles üritavad Jussi ja Albert üheskoos selgusele jõuda. Jaan Martinson: «Niisiis on crew’ indiaanlasel vaja Montanas võidelda sealse maffiabossiga, kes ühtäkki kavatseb mööda maanteed kulgeva soomlanna seksuaalperverdile maha müüa. Edasine on vist selge: indiaanlane päästab soomlanna, too aitab päästjat võitluses maffiaga – seks ajaks on kahe vahel tekkinud armastus – ning läheb omi asju ajama, et peagi naasta. Aga ei naase. Ja siis astub mängu Vares.»