Книги, похожие на «Leif G. W. Persson, Vaba langemine otsekui unenäos»

Mõnede arvamuste kohaselt tähendab Küpsisteparadiis linnaosa, kus igas eramajas ja ridaelamuboksis elab perekond: ema-isa, kaks last, kaks autot ja koer. Selle raamatu tegelased elavad küll taolises paigas, ent rahulik eeslinnaelu ei kuku neil kuidagi välja. Lisaks sarnasele aadressile ja sisemisele üksildustundele on peategelased omavahel rohkem seotud, kui nad ise arvatagi oskavad.Raamat annab hea ülevaate masu-eelsest Eesti elust eelmisekümnendi keskpaigas, kus tarbimine kõrge ja oluline on raha.

Anna Janssoni uus põnevussari!Vera Bark põgeneb ülepeakaela oma tüdrukuteõhtult ja kaob jäljetult. Tema isa, vaneminspektor Kristoffer Bark, rändab viis aastat kilomeeter kilomeetri järel piki Hjälmareni kallast ja otsib oma tütart. Kahtlustatakse, et Vera uppus, ja uurimine on ammu peatatud. Ent teadmatus pureb Kristofferit ja Vera ema, kes on meeleheitest alla käimas.Kolm aastat pärast Vera haihtumist kaob samas kohas üks teine naine. Ka see uurimine lõpetatakse peagi, kuid Kristoffer Bark saavutab selle, et juhtum jahtunud jäljena taas käsile võetakse. Kadunud naine on paljuski Kristofferi tütre moodi ning mees adub, et seoseid on rohkem, kui ta esialgu aimanud oli.„Tütar kadunud” on lugu lapsevanema kõige jubedamast õudusunenäost. Ettearvamatute pööretega lugu heidab pilgu süngetele perekonnasaladustele ja näitab, millised tagajärjed võivad olla pettekujutelmadel.Kristoffer Barki põnevik

Jõudnud saalist pagevate inimeste vahelt lavani, nägi Frank rohelises valgussõõris lamavat naist. Naise juuksed olid leekivpunased, ta napp mustade litritega ülekülvatud kleit oli kerkinud lõuani ja vasakut rinda kaunistas üha suuremaks muutuv verelaik. Kas see oli Eve´i, Wanda või Jacklyni laip?

Ulmekirjanduse sünni- ja arengulugu on sama põnev kui ulme ise. Vanad pulpajakirjad, kadunud maailmad oma dinosauruste platoodega, Tarzan ja inimahvid, Jules Verne’i majesteetlikud leiutised, aurupungi mehaanilised tehisinimesed, ajareisid ja Asum, tulevikuseks ja Veenuse džunglid, barbar Conan ja Robert E. Howardi müstiliselt realistlikud fantaasiamaailmad, tulevikku ette nägev ulme, Isaac Asimov, Poul Anderson, Ray Bradbury, Philip K. Dick, Michael Moorcock, George R. R. Martin, Jack McDevitt, Alastair Reynolds, Clifford D. Simak ja John Wyndham ning teised meil põhjusega armastatud ulmekirjanikud – kõik see moodustab omamoodi kaleidoskoopilise pildi ulmekirjanduse ajaloost, kaardistatud võlumaailma, mis oma kirjususes loob neist kaleidoskoobikildudest siiski tervikpildi kogu ulme ajaloost, alates H. G. Wellsist ja E. R. Burroughsist kuni Robert A. Heinleini ja Arthur C. Clarke’ini.Raul Sulbi (1977) on lõpetanud Hugo Treffneri Gümnaasiumi, õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu ning töötanud aastaid ajakirjanikuna Sirbis ja Postimehes. Ta oli 1995. aastal Eesti Ulmeühingu asutaja ja esimene president ning aitas 1998. aastal käima lükata veebiajakirja Algernon, ulmehuviliste aastakokkutulekuid Estcon ning Eesti ulme aastaauhindade Stalker väljaandmist. Kirjastuses Fantaasia ilmuvad tema koostatud sarjad Orpheuse Raamatukogu, Täheaeg, Hirmu ja õuduse jutud ning Robert Silverbergi valitud teosed. Sulbi on koostanud ja toimetanud kümneid Eesti ja välismaiste autorite ulmeraamatuid: romaane, autorikogusid ja antoloogiaid. Ta on populaarse ajalooülevaate «Troonide mäng: Rooside sõjad Yorkide ja Lancasterite vahel 1455–1487» autor (Viiking 2016).

„Igikelts ja tuli” on Roger Zelazny üks hilisemaid kogumikke, mis sisaldab nii puhast teadusfantastikat (kosmos, tehisintellekt) kui ka fantasy’t, lisaks veel autori kommentaare ja esseelaadis tekste ulmežanri arengust ja autori loomemeetoditest. Kaks kogumiku lugu on võitnud Hugo („Hokusai: 24 vaadet Fuji mäele” ja „Igikelts“).Lugu „Hokusai: 24 vaadet Fuji mäele”, räägib tagasihoidlikust palverändurist, kes rändab Fuji mäe läheduses, otsides Hokusai kujutatud vaateid, ja võitleb samal ajal nii virtuaalsete kui pärisdeemonitega.