Книги, похожие на «Merit Raju, Vaba ja metsik»

Alexandra Heminsley lootused olid suured: ta tahtis sportlase tuharaid, supermodelli pihta ja gaselli kiirust. Pärast spordiklubidele allajäämist ja joogast tüdinemist otsustas ta jooksma hakata.Tema esimene katse ei lõppenud hästi.Kuus aastat hiljem oli ta aga kahel mandril jooksnud kokku viis maratoni.Heminsley isa ütleb, et maratoni joostakse nii pea kui jalgadega. Niisiis pole see raamat ainult jooksmisest.Võib öelda, et see on raamat ambitsioonidest (jah, ka vihmasel pühapäevahommikul voodist välja ronida on ambitsioonikas), suhtlemisest (kaasa arvatud sellest, kuidas mõjub spordipoes üleolev teenindaja), samuti kehast (tissid ei pea värisema, kui sa jooksed). Kuid see on raamat ka sellest, mis tunne on avastada, et suudad enamat, kui eales oled võimalikuks pidanud.Kas tahad tõsiselt treenima hakata või mõtled kas või bussile joosta – „Kuidas minust sai jooksja” on lõbus, aus ja emotsionaalne raamat kõigile, kes (pärast ülemääraseid õhtuseid veine ja krõpse) mõtlevad, et nad võiksid, lihtsalt võiksid proovida … joosta.***„Seda raamatut on väga lihtne lugeda. Autor otsib ja leiab ennast oma teekonnal spordimaailma, alustades täiesti nullist. Mõni tema hetk või kogemus pani meid mõtlema ajale, kui ise treenima hakkasime. Soovitame raamatut lugeda inimestel, kes pole mingil põhjusel jooksmisega alustanud, aga plaanivad seda. See on hea inspiratsioon, sport on kõigile!”Kolmikõed Leila, Liina ja Lily Luik, maratonijooksjadhttp://luiged.blogspot.com.ee/https://www.facebook.com/ TrioToRio/„See lugu on naisest, nagu sina ja mina, kes söandas proovida.”Kertu Jukkum„Elujaatav, vabastav, lõbus.”Jojo Moyes, raamatute „Mina enne sind” ja „Pärast sind” autor„See peaks inspireerima ka kõige pühendunumat diivanisoojendajat tosse jalga tõmbama ja uut maailma avastama.”ajalehe Daily Mail lugemissoovitus„Raamat on kui lugu sellest, kuidas Bridget Jones otsustab jooksma hakata – see on tavalise naise teekond jooksumaailma.”Diann Daniel, Runner’s World (www.runnersworld.com)

Kui oled varsti lapsevanemaks saamas või äsja saanud, külvatakse sind üle heatahtlike nõuannetega raseduse ja vanemaks olemise kohta. Ja sa kuulad neid, sest kui asi puudutab sinu last, siis soovid sa kogu südamest talitada õigesti. Aga kuidas otsustada, mis on kõige õigem, kui paljud nõuanded on üksteisele risti vastu käivad?Agnes Wold ja Cecilia Chrapkowska, kogenud Rootsi arstid ja teadlased, püüavad korda luua selles soovituste ja „tõdede“ džunglis, alates sünnitusest, allergiatest, imetamisest ja vaktsineerimisest kuni alkoholitarvitamise ja kõhuvaludeni.Rootsis palju poleemikat tekitanud teos sisaldab ohtralt teaduslikke fakte, mõistlikke nõuandeid ja müütide purustamist, see on suunatud kõigile lapsevanematele, hoolimata soost ja perekonna koosseisust.Autoritel on kahe peale kokku kaheksa last ja neli lapselast, nii et nad teavad, kui üksildaselt ja nõutult võib ennast tunda, kui tuleb hakata vastutama ühe väikese elu eest. Selle raamatuga tahavad nad peaasjalikult arstide ja teadlastena levitada teadmisi, milleni on nad jõudnud aastakümneid lapsevanemaks olemist uurides.

„Meile on terveks eluks antud kasutada üksainus keha ja ometi pole suuremal osal meist sisuliselt aimugi, kuidas see toimib ja mis selles toimub. Selle raamatu eesmärk on saada sotti ühest erakordsest kaadervärgist – inimesest.“Menuraamatuks osutunud ja auhindu võitnud „Kõiksuse lühiajalooga“ saavutas Bill Bryson midagi esmapilgul võimatut, muutes maailma toimemehhanismide taga peituva teaduse miljonite inimeste jaoks nii arusaadavaks kui ka meelelahutuslikuks.Nüüd keskendab ta oma tähelepanu inimkeha, selle toimimise ja iseenese tervendamise tähelepanuväärse võime tutvustamisele. Erakordseid fakte ja hämmastavaid lugusid täis „Inimkeha. Kasutusjuhend asukale“ on geniaalne ja pööraselt vaimukas katse mõista meie füüsilise ja neuroloogilise toimimise imet.„Kõiksuse lühiajaloo“ suurepärane jätkulugu paneb lugeja imetlema seda, kes me oleme, ning ikka ja jälle omaenda olemasolu imetabasuse üle hämmastust tundma.„Ma sain teada, et me kujutame endast midagi oodatust oluliselt keerulisemat ja imelisemat, tihtipeale ka palju salapärasemat. Ausõna, tegelikult pole olemas imelisemat lugu kui lugu meist endist.“Bill Bryson sündis 1951. aastal USA-s Iowas Des Moines’is. Tema sulest on ilmunud menuraamatud „Ülestähendusi väikeselt saarelt“ (1996, e k 2018), „Jalutuskäik metsas“ (1998, e k ilmub 2020), „Ringkäik kodumajas“ (2010, e k 2011) ja „Üks suvi“ (2013, e k 2016). Raamatu „Ülestähendusi väikeselt saarelt“ hääletasid britid parimaks Suurbritanniat kirjeldavaks raamatuks. Tema „Kõiksuse lühiajalugu“ (2003, e k 2017) võitis Aventise ja Descartes’i auhinna ning oli Ühendkuningriigis kümnendi kõige enam müünud aimekirjandusteos.Aastatel 2005–2011 oli Bill Bryson Durhami ülikooli kantsler. Ta on Briti Kuningliku Seltsi auliige ja elab Inglismaal.