Книги, похожие на «Valerie Russel, Vaata oma hinge»

Tõsieluline põnevik Rootsi ajaloo suurimast raharöövist„Ühesõnaga, me peame leidma helikopteri. Ja piloodi. Ja siis me õhime end läbi katuse, ronime mööda redelit alla ja võtame raha. Ja kõik see võtab maksimaalselt kümme minutit. Ja samal ajal peame olema kindlad, et politsei helikopterid ei saa õhku tõusta.“„Täpselt, täpselt,“ noogutas Maloof.„See kõlab… sa kuuled, kuidas see kõlab, eks?“ küsis Sami.Maloof naeris, kuid tema hääles kõlas uhkus. Ta leidis, et tema plaan on täis võimalusi, väljakutseid, hiilgust.2009. AASTA 23. SEPTEMBRI VARAHOMMIKUL KÕLAB HÄIRE – VÄSTBERGAS RÖÖVITAKSE SULARAHAKESKUST.See on Rootsi ajaloo kõige suurejoonelisema röövi avapauk. Röövijad saabuvad helikopteriga ja politseil ei jää üle muud kui pealt vaadata, kuidas nad ligi 40 miljoni krooniga õhku tõusevad ja kaovad. Ainsatki lasku laskmata.“Jonas Bonnier on juhtinud tuhandeid väljaandeid ja kümneid tuhandeid ajakirjanikke üle kogu maailma, kuid ta pole kunagi üheski ajalehes ega toimetuses palgalisena töötanud. 2009. aastal, kui Jonas juhtis Skandinaavia suurimat kirjastuskontserni läbi ajakirjandust laastava majanduskriisi, toimus Stockholmi lähedal Västbergas asuva turvafirma G4S rahadepoos enneolematu rööv. Röövlid maandusid varastatud helikopteriga hoone katusele, tungisid hoonesse ja lahkusid röövitud rahaga õhuteed. Nende eest pandi välja miljoni dollari suurune pearaha. 2010. aastal mõisteti seitse meest röövi eest vangi. Röövitud raha, rohkem kui neli ja pool miljonit eurot on tänaseni kadunud.Helikopteriröövi ajal oli Jonas Bonnier firma president. „Mul ei ole sellest mingeid isiklikke mälestusi. Võib-olla olin hilja üleval, tegin õhtul Excelis mingit eelarvet ja jooksin järgmisel hommikul koosolekule. Tõenäoliselt lugesin selle kohta tagantjärele.“Mõned aastad tagasi tõmbus Jonas firma juhtimisest tagasi. Ta elab perekonnaga Miamis ning kirjutab romaane ja filmide käsikirju. Mees, kelle perekonnafirma teenib igal aastal miljardeid eurosid, võib seda endale lubada. “Priit Hõbemägi, Eesti Ekspress

Islandi krimikirjanduse rahvusvaheliselt tunnustatud kuninganna Yrsa Sigurðardóttiri uus romaan „Lunastus“ jätkab tema lastemaja lugude sarja.Politseinikud saavad kuriteost teada täpipealt niisamuti nagu kõik teisedki ehk Snapchati kaudu. Videosõnumil võib näha andeks paluvat hirmunud tütarlast. Kui ohvri laip leitakse, on see tähistatud numbriga 2.Juurdluses osalev uurija Huldar kaasab ka lastepsühholoog Freyja, kes aitab küsitleda mõrvatud teismelise sõbrannasid. Peagi avastavad nad, et Stella ei olnud sugugi see ingel, kes ta olevat teiste väitel olnud – ent kes võis teda siiski nii palju vihata, et tappis ta?Siis läheb aga kaduma veel üks teismeline ja Snapchatiga saadetakse uusi videoklippe. Freyja ja Huldar jõuavad viimaks ometi kokkuleppele vähemalt kahes asjas ehk selles, et tõde ei ole põrmugi lihtne ja et tapja ei ole oma tegemistega veel kaugeltki ühel pool.Sotsiaalmeedia süngemat poolt käsitlev „Lunastus“ on põnevast põnevam lugu, mis paneb teid enda käest küsima, kas teil on midagi, mille eest andeks paluda.

Viimase suure sõja päevil alustavad oma teekonda läände, igaüks ise ajal ja erinevatel põhjustel, kolm eestlast – kodumaad kaitsta ihkav nooruk, põgenemisteekonda pildistav eraklik fotograaf ja kahe lapsega sõja jalust põgenev ema. Sõjakeerises põimuvad nende saatused vahetevahel, et varsti taas lahkneda. Koju tagasi jõuab siiski vaid üks. Kelle vastu neist oli saatus kõige armulisem?

See aeg on jälle käes. Juba kahekümne neljandat korda otsib William Wisting välja Katharina Haugeni kadumisjuhtumi materjalid. Juhtum on siiani lahendamata ja nii on Wisting igal aastal käinud külas Katharina abikaasal Martin Haugenil. Pidev kontakt politseiinspektori ja leinava mehe vahel on aastate jooksul kujunenud sõprussuheteks. Kuid sel aastal seisab Haugeni maja Wistingu saabudes tühja ja pimedana. Oma naise kadumise aastapäeval on Martin Haugen kadunud.Samal päeval tuleb uurija Adrian Stiller Wistinguga kohtuma. Riikliku kriminaaluurimise teenistuse (Kripos) noor lahendamata juhtumite uurija Stiller on avastanud seose Katharina kadumise ja kadunud inimese juhtumi vahel, millega ta töötab. Kaks uurijat peavad jõupingutused ühendama, kuid koostöö keeruka iseloomuga Stilleriga on kogenud Wistingule väljakutse. Nüüd peavad nad leidma lähtepunkti, milles nad on ühel meelel ja juhtumi lahendamiseks koostööd tegema.„Katharina kood“ on esimene osa Jørn Lier Horsti juba kriitikute poolt tunnustatud uues krimisarjas „Lahendamata juhtumite kvartett”.

Tuntud inglise krimikirjaniku Ann Cleevesi „Vareselõks” on raamat, millega sündis ülipopulaarse telesarja „Vera” kangelane politseiinspektor Vera Stanhope.Kolm naisbioloogi viivad Põhja-Inglismaa mägedes üksildases kohas paiknevas välibaasis läbi keskkonnauuringuid. Kõik nad on värvikad isiksused ja kõik nad teavad nii või teisiti, mida tähendab reetmine … Ja siis leitakse üks neidudest tapetuna. Mõrvale oli eelnenud ka enesetapp − vahetult enne bioloogide saabumist välibaasi võttis seal endalt elu lähedalasuva talu perenaine.Sündmuskohale jõuab veel üks naine, kelleks on mõrva uurima suunatud inspektor Stanhope. Tuleb välja, et enesetapu sooritanud talunaine oli tema ammune sõbranna. Juurdlus omandab seetõttu inspektori jaoks ka minevikku ulatuva isikliku mõõtme. Keerukalt läbi põimunud minevikusaatustest hakkabki hargnema lugu, mille päevavalgele toomisel toetub Vera Stanhope oma terasele pilgule, loogilisele mõtlemisele, tundlikule vaistule ja kogemustele.„Vareselõks” on põnev kriminaalromaan, mille sündmustik leiab aset kohas, kus võib veel tajuda sidemeid „vana hea Inglismaa” kommete ja tavadega.