Книги, похожие на «Diane Brandon, Unenägude tõlgendamine. Õpi tundma oma uinunud meele tarkust»

Pärast õnnetust või haigust ajukahjustusega silmitsi seistes võib tunduda, et kõik on läbi ning endist elu enam tagasi ei saa. On tõsi, et ajukahjustusega inimese ja tema lähedaste jaoks muutub elu suurel määral, kuid see ei tähenda, piltlikult öeldes, et kindad on igaveseks varna riputatud. Teadlik taastumine, sihipärane tegutsemine, eneseusk ja lähedaste tugi aitab muuta väga palju. Vahel isegi sel määral, et kindad saab taas varnast võtta. Ajukahjustus ei ole lõpp. Pigem on see väljakutse, millega ühisel jõul on kergem hakkama saada. Sellel teel ongi antud raamat praktiliseks ja kogemustega teejuhiks.

Suurpärane raamat enda teadmiste täiendamiseks kehakeelest ning psühholoogiast armastuse ja flirdi kontekstis. Erinevalt tavapärastest kehakeelt käsitlevatest väljaannetest, illustreerib käesolevat teost üle 70 erineva pildi, millele on lisatud kommentaarid fotodel olevate isikute kehakeele kohta. Lihtsalt ja põnevalt kirjutatud teos, mille abil enda teadmisi täiendada, meid kõiki kõige enam puudutava tunde – armastusega seonduvas.Ülli Kukumägi on aastaid õpetanud kehakeelt ja kommunikatsiooni ning valetamise tuvastamist. „Keha ja alateadvus reageerivad esimesena. Alles seejärel jõuame mõtete ja tegudeni,“ iseloomustab autor inimkäitumist. "Kehakeel paljastab ka peidetud tunded.“

„Ükski pere pole saar“ on liigutav ja kaasakiskuv lugu aktiivsus-ja tähelepanuhäire (ATH) ja autismispektri häirega last kasvatava pere igapäevaelust.“Ükski pere pole saar” räägib süütundest, mis on tuttav paljudele erivajadustega laste vanematele, ja sellest, kuidas lapse vajadust suurema toetuse järele pannakse pahatihti halva kasvatuse, liigse suhkru või ebaturvaliste peresuhete süüks.ATH-lapsed endale külge sildi „rumal“ või „halvasti kasvatatud laps“, kuid ATH-l pole rumaluse ega halva kasvatusega mingit pistmist. Samamoodi kogevad halvustamist ATH-ga laste vanemad, kes tunnevad end sageli lapsevanema rollis ebaõnnestununa, kuid kes janunevad hoopis mõistmist ja toetust.See räägib ühiskonnast ja koolisüsteemist, mis tihti ei aktsepteeri erinevusi, ja ühe lapse igatsusest kuuluda teiste hulka.Raamat põhineb autori isiklikel kogemustel ja pakub kindlasti samas olukorras olevatele peredele nii äratundmishetki kui ka lohutust.