Книги, похожие на «Ларс Кеплер, Uneliivamees. Joona Linna sarja neljas raamat»

Hiljuti pensionile jäänud, malbe loomuga Harold Fry saab ootamatult kirja vanalt sõbrannalt Queenie Hennessylt. Ta pole Queenie´st juba paarkümmend aastat midagi kuulnud. Naine on haige ja ta kirjutab, et Haroldiga hüvasti jätta. Mees ei tea, mida küll Queenie´le vastata, ta läheb korraks õue, et naisele mõeldud kiri posti panna, ent mõtleb käigupealt ümber ja otsustab sõnumi isiklikult 600 miili kaugusele viia. Ta usub, et kuni ta kõnnib, püsib sõbranna elus. Nii asub Harold ilma matkasaabaste, vihmavarju, kaardi ja mobiiltelefonita uskumatule palverännakule läbi Inglismaa. Teel kohtub ta võõrastega, kes äratavad ellu valusaid mälestusi aegadest, mil tema abielu Maureeniga oli alles värske ja paljutõotav kui ka eluperioodist, mil see enam nii ei olnud. Samal ajal ootab aga Haroldi kibestunud abikaasa Maureen oma kaasat koju. Iroonilisel kombel hakkab naine, keda mehe äkiline kadumine vapustab, mehest puudust tundma. Kas Harold ja Maureen suudavad nendevahelise kuristiku ületada? Ja kas Queenie on elus, kui Harold tema juurde jõuab? “Harold Fry uskumatu palverännak” on Briti kirjaniku Rachel Joyce´i esikromaan. Enne seda kirjutas Joyce peamiselt näidendeid raadioteatrile. Ka üdini sümpaatne Harold Fry oli esialgu hoopis ühe Joyce´i raadioteatritüki tegelane. “Harold Fry uskumatut palverännakut” peeti üheks 2012. aasta olulisemaks Briti debüütromaaniks ning see valiti Bookeri auhinna nominentide sekka.

Selle raamatu lühikokkuvõte võiks kõlada: 500 lehekülge puhast satiiri.Kirjutatuna kaheksakümnendate keskel on satiir loomulikult tollase ühiskonna aadressil (aru ma ei saa miks autorit pokri ei pistetud?), kuid tegelaskujud nagu demagoog, aktiivne loll, karjerist, pisikorruptant ja mõtteloid inimene on aktuaalsed tänagi.Ka lõualõksutaja tüüp, millised toona punaparteis suuga suurt linna tegid on igapäevased külalised meiegi meediapildis.Nagu lubatud sai: Satiir, kuid ei, tegelikult on tegemist ikka vägagi tempoka seiklusromaaniga mida läbib punase joonena tegelane justkui Ilfi ja Petrovi kelmiromaanist «Kuldvasikas» (millele autor ka vihjab).Kui me toome segaduse tekitamiseks mängu veel miljon rubla, natuke armastust, ja lubame, et romaanis näksatakse neidist rinnast ning et olulist rolli mängib ka labidas ja hullumajastki pole pääsu, siis usute vast küll, et igav see raamat ei ole!Mõnusat lugemist!

„Avameri” on esimene osa romaanisarjast, mis jutustab kolhoosiajast 1980. aastate alguses. See oli aeg, kui kalurid püüdsid kala kaugetel Aafrika randadel ja selliste laevadega, mille pardale praeguseid meremehi ei meelitaks mingi nipiga. See oli aeg, kui Moskva jagas püügilimiiti, kui Kalurite Liidus pistsid üleliiduliste fondide jagamise pärast rinda kalurikolhooside esimehed, kui võisteldi kvartalipreemiate, autoostulubade ja üleliiduliste sotstöö punalippude pärast. See oli aeg, kui igasuguste (pseudo)tõdedega püüti luua paremaid töö- ja elutingimusi oma kolhoosi inimestele. See oli aeg, kui kommunistlik partei oli juhtiv jõud, mille direktiivid kuulati ära, lasti ühest kõrvast sisse ja valati teisest välja ning toimetati oma toimetusi edasi.Romaani kirjutamise ajendiks sai tõdemus, et praegusele põlvkonnale on need aastad võõrad ja kauged, millest suurt ei teata. Kuid see on ju meie lähiajalugu.