Книги, похожие на «Эдуард Вильде, Üle suure vee»

Markii suudles neiut meisterlikult ja kirglikult."Homme," ütles ta, «viin ma teid oma maamajja. Seal olete te kaitstud ja mitte keegi ei sa teid enam solvata ega rünnata.» Aramintale tundus, nagu oleks jäine käsi tema südame ümbert kinni võtnud ja seda aeglaselt pigistanud. Hoolimata noorusest ja kogenematusest mõistis ta täielikult markii sõnade tähendust. «Kas te… palute mind…» alustas ta lauset, kuid ei suutnud lõpetada. «Ma pakun teile oma kaitset, Araminta. Te saate minu omaks ja me saame koos väga õnnelikuks.» alulise teadmisega, et markii soovis teda vaid oma armukeseks, põgenes Araminta häbistatult aiast.

"Ühel sombusel õhtupoolikul 1746. aasta novembris sildub New Yorgi sadamas laev, mille pardalt astub maha uljas noormees, kaasas enam kui tuhandenaelane veksel, et see rahaks vahetada. Ameerika iseseisvussõjani on jäänud 30 aastat ning New York pole kaugeltki veel mingi suurlinn, ent salapärase varanduse ja võluva jutuga noormehe jaoks peitub seal sadu võimalusi. Peagi selgub, et uue elu keerises on võimalik ühtaegu leida uusi sõpru ja armuda, kuid sattuda ka enneolematutesse pahandustesse. Ootamatuid pöördeid täis romaan viib lugeja 18. sajandi New Yorgi äri- ja teatrimaailma – aega, mida täitis edumeelsuse ja vanameelsuse võitlus ning kus pandi alus tänapäevasele New Yorgile.Raamat ilmub Galluse kirjastuse ajalooromaanide sarjas ""Loo aeg”, kus varem on ilmunud Sarah Perry romaan «„Essexi siug“».„Francis Spufford on üks originaalsema mõttelennuga kirjanikke tänapäeva kirjanduses.”– Nick Hornby, kirjanik2016. aasta Costa raamatuauhinna debüüdiauhinna laureaat2017. aasta Ondaatje auhinna laureaat2017. aasta Walter Scotti ajalooromaanide auhinna nominentBriti kirjanik Francis Spufford (sündinud 1964) on üks neid kirjanikke, keda nimetatakse kultuskirjanikuks. Varem esseistlikke ja dokumentaalteoseid kirjutanud meest hinnatakse eeskätt tänu laitmatule stiilitajule ja leidlikule mõttelennule. 2016. aastal ilmunud „Kuldsele kingule” (originaalis „Golden Hill“) on tema debüütromaan, mis pälvis mitu olulist kirjandusauhinda."

Aastal 1218 sünnib otsekui tulest ebatavaline printsess, kelle müstilised võimed ja murdumatu vaim muudavad ajaloo käiku. Tulest sündinuna suudab ta tulest näha tulevikku, ent tuli toob talle ka kannatusi. Iidsest Walesi soost hoidja Rhonweni kasvandik Eleyne õpib kummardama iidseid jumalaid ja ta asub toetama keltide võitlust Inglismaa röövelliku kuninga vastu. Paraku napib tal jõudu ja tahet, et õppida tundma ja valitsema oma erakordseid ja üleloomulikke võimeid. Suutmatus nägemusi tõlgendada läheb maksma võimaluse ära hoida eesootavaid hirmsaid õnnetusi.Kui Eleyne jääb ilma kuningas Alexanderi armastusest ja on sunnitud jätkama kooselu sadistliku abikaasa Robertiga, näib, et jumalad on talle lõplikult selja pööranud ja teadmamees Einioni ennustusel, et Eleyne'ist saab kuningate vereliini ema, pole määratud täituda.

„Pariislased“ algab Prantsuse revolutsiooni koidikul ja lõpeb tänapäevaga, mõnikord põigatakse aga ka keskaega ja eelajaloolisse minevikku. Graham Robb jälgib linna laienemist ühelt Seine’i saarelt, mis oli koduks pariiside hõimule, praeguste eeslinnadeni, mis ajavad tänapäeval suurema hirmu nahka kui noil aegadel, mil seal luusisid ringi maanteeröövlid ja hundid. Autor on loonud omamoodi miniatuurse „Inimliku komöödia“ Pariisist, milles linna ajaloole heidavad valgust tema elanike tegelikud kogemused. Kõik lood on tõesti sündinud ja igaüks neist moodustab omaette terviku, ent leidub ka vastavusi ja ristumisi – nii otseseid kui müstilisi –, mis täidavad ajaliste ja ruumiliste maamärkide rolli.