Книги, похожие на «Jane Paberit, #ükskilihaseiliigu»

Olemine on minu jaoks sama mis õnnetunne. Kui sa ei ole õnnelik praegu, siis ei ole sa õnnelik kunagi. Õnnelikuks saabki olla ainult ”siin ja praegu”. ” Õnneks” on olemist võimalik õppida, harjutada – see rõõm tasub end ära. Jaan Tätte Meie elu kvaliteeti ja elamise viise on läbi aegade kõige rohkem mõjutanud EESKUJU. Eeskuju õpetuse või õpetaja näol. Me kõik otsime teed sisemise rahuloluni – sisemise rahuni. Kõigi teed sinna jõudmiseks on aga erinevad. Tänapäeva rütm ja selle võnked sunnivad tasakaalu otsima äärmustest. Enesehävituslikest äärmustest, et natukenegi balansseerida seda meeletut tempot ja tühjuse tulva. Raamat, mida käes hoiad, ei ole kergete lugemiste hulgast. See suurepärane teos aitab Sul kindlasti muutuda, kui oled valmis ausalt enda sisse vaatama. Või saab järgmistel perioodidel just sellest õpetusest Sinu eeskuju.

Meist igaühel on kaitseingel, kes kannab nime ja armastab seda, kelle eest ta hoolitsema on saadetud. Ta rõõmustab koos sinuga ning nutab, kui sina nutad. Sinu kaitseingel on sinu igavene kaaslane, kes abistab sind päeval ja ööl, alates sinu sündimise hetkest kuni sa astud üle läve igavikku. Prantsuse autori René Lejeune kirja pandud raamatus „365 päeva oma kaitseingliga” on aasta igaks päevaks üks kaitseingli sõnum, mille üle mõtiskleda ja mediteerida. René Lejeune (1922-2008) sündis Bitches Lorraine’is. Ta oli kümne lapse isa, kusjuures kaks nende hulgast olid adopteeritud Brasiiliast. Saksa kirjanduse ja kultuuri professorina õpetas ta Metzi ja Algeri lütseumites, Õpetajakoolituse Instituudis ning Strasbourgi Poliitikauuringute Instituudi humanitaarteaduste osakonnas. Samuti oli R. Lejeune São Paulo lütseumi „Pasteur” (Brasiilia) direktor aastatel 1963-1967 ning Genfi Rahvusvahelise kooli tegevdirektor aastatel 1968-1978. Ta on kirjutanud veel biograafiaid ning vaimulikke raamatuid, olles mitmete aastate jooksul kaastöötaja kuuväljaandele „Stella Maris”. Raamat kuulub sarja «Sõna ja tegu».

See on elulooline eneseabiraamat, mis algab seal, kus lõppes minu romaan „Musta pori näkku”. 21-aastaselt seisin ma lihtsa valiku ees: kas joon veel mõne kuu ja suren ära või keeran pudelile lõplikult korgi peale ja jään ellu. Ma otsustasin elada. Järgneva 25 aastaga sai minust tuntud muusik, edukas kirjanik, nõutud saatejuht ja kardetud talendikohtunik. Selles raamatus tutvustan ma nippe, mida ma kõige selle saavutamiseks kasutasin. Tarvita neid targalt ja sa jõuad palju kaugemale kui mina.Mihkel Raud