Книги, похожие на «Jodi Taylor, Üks neetud jama teise otsa»

Kogumikus on jutud:Vasikat õpetamasAino ja Leeni kodusKoduseid talitusi tegemasSõit jäätükilLehe-Sassi omad uisudKui meie hakkasime pillimeesteksKui isa kinkis raamatuid

“Orjapojad” on raamat inimestest, kes perede ja põlvkondade kaupa on elanud lihtsuses, vaesuses, alandlikkuses, alanduseski, ja kes otsivad pääsu ainelisest ja ehk veel enamgi vaimsest kehvusest. Sagedane päästetegu neis oludes on olnud äraminek sellest olevast, mida muuta ei suudeta, millessegi uude. Jaan Oks oli äraminemise põhimõtteline õigustaja, ise ettevõtjagi mitmes mõttes. Ta unistas paremast kirjandusest ja avardatud isamaast. Ta valis eluviisiks nooreestiliku esteetika ja elupaigaks Samaara kubermangu.Elu lihtsameelsete väljarändajate hulgas võttis aga Jaan Oksalt kui kirjanikult viimaks sellegi vaimse kandepinna, mida ta oli tundnud väikeses Kuressaares, Haapsalus või koolitööl Massus. Kõigest ahistavast hoolimata tungib Jaan Oksa kirjadest ja elukujutustest meieni tema salajase elurõõmu igavest värskust.

Eesti 20. sajandi kirjandusklassiku Anton Hansen Tammsaare “Tõe ja õiguse” I osa taaskordsele uustrükile on järelsõna kirjutanud praegusesse eesti nooremasse literaatkonda kuuluv Jürgen Rooste. Järelsõna on saanud intrigeeriva pealkirja “Kärbeste keeruline elu”, mis viitab järelsõna autori kesksele teesile, et Tammsaare maailmanägemise üks lähtepunkte on inimese võrdsustamine kärbsega. Seda teesi avab Jürgen Rooste esseistliku mänglevuse ja kõrvalepõigetega mitme nurga alt, peatudes seejuures pikemalt Tammsaare mees- ja naistegelaste kujutusel.