Книги, похожие на «Charles Perrault, Uinuv kaunitar»

[Agamemnoonus I aga oli tore kui kuningas; kuna kulda tol ajal Võrus oli vähe ja seegi mis oli, hoiti sukasääres või luku taga nagu praegugi, siis Agamemnoonus I oli teinud endale krooni pähe punasest siidpaberist. Kuna aga koosolek oli raske ja vaevaline, mis kiskunud linnapää otsa higi, siis siidpaberi värv oli läinud sulama ja tõmmanud linnapää paletele kaks punast juga, nagu neid praegusel ajal võib näha ainu­üksi Aafrika neegritel ja Austraalia pärismaalastel.]

See veider lugu, mida minu lapsepõlves kodukandis mõnikord sosinal või ka muigamisi levitati, rääkis ju mingist müütilisest Kontkäest, mis viskuvat maapõue sügavusest mitme kilomeetri kõrgusele, et rüvetatud taevast kinni püüda ja karistada jultunud võõramaalaste tigedaid lennukeid. Sellel seletamatul asjal (monstrumil? fantoomil?), mida mina olen enda arvates ükskord näinud, polnud pikkust (või kõrgust?) küll siiski enam kui kakssada-kolmsada meetrit. Aga just nii madalal võis talle saatuslikuks saanud hetkel lennuväljale läheneda ka too õnnetu reaktiivhävitaja – ei meetritki kõrgemal!

Ameerika kirjaniku noorsooromaan, mis alates oma ilmumisest 1912. aastal on jätkuvalt kuulunud mitme põlvkonna lemmikraamatute hulka kogu maailmas. Koolitüdruku Judy Abbotti kirjad oma tundmatule hooldajale, kellest ta on näinud üksnes varju, jutustavad tema kooli- ja internaadielust, kujutades paljude humoorikate seikade kaudu minategelase arenemist tüdrukust neiuks.

Raamatu keskmes on eideetilise mäluga Bostoni kirjandusprofessor John Baird, kelle erialaks on moodne klassik Ernest Hemingway. 1921. aastal kaotas Hemingway naine Hadley Pariisi rongis ära kohvri kirjaniku esimese romaani ja hulga lühijuttude käsikirjadega. Baird, kes teab peast kogu Hemingway loomingut, otsustab romaani kirjandusliku nalja korras ise uuesti kirjutada. Siis aga võtab temaga ühendust Hemingway näoga võõras, kes keelitab teda ettevõtmisest loobuma. Selgub, et Hemingway käsikirja võltsimine võib drastiliselt muuta ajalugu. Pole üldse imekspandav, et ühel hetkel leiab Baird end 1921. aasta Pariisi rongilt, kupeest, kuhu on parajasti kiirustamas Hemingway naine Hadley.