Книги, похожие на «Marcus Buckingham, Ashley Goodall, Üheksa valet töö kohta. Iseseisva mõtlemisega juhi teekond tegelikkusse»

„Teadvus“ on reaalsuse loomise, uurimise ja teadvuse kasutamise käsiraamat. Raamat põhineb aastate pikkuse uurimustöö ja katsetuste tulemustel. Avaldame esimest korda oma saladused T.I.M.E. eksperimentidest.Dr Terry King selgitab oma suurepärases raamatus, mis on teadlik teadvus, alateadvus, kollektiivne teadvus ja Ülim Teadvus, kuidas need toimivad ning kuidas neid õigesti kasutada. Dr King avaldab, kuidas iga inimene saab erinevaid teadvuse tüüpe kasutades luua omale vajalikku reaalsust. Inimestel on vaja vaid oma mõistuse vormi viimiseks seda treenida nagu teeme seda ka oma kehaga.Dr King õpetab oma raamatus ka erinevaid teadvuse kasutamise tehnikaid – kaugvaatlust, -mõjutamist ja transdimensionaalset suhtlemist ehk kanaldamist.Veenvalt on tõestatud, et inimese õigesti fokusseeritud mõttel on võime mõjutada ning muuta füüsilist massi. Nüüd on ka teada ja mõistetud, et inimese mõte toimib tegelikult vastastikuti koos meie füüsilise Universumiga.“TEADVUS” on tõeliselt hariv ja valgustav lugemine igaühele, kes soovib nii enda, kogukonna või miks mitte ka kogu ühiskonna paremale tulevikule kaasa aidata. Nagu dr King ütleb oma raamatus: “Üksikult võime alustada VÕIMSATE ja OLULISTE muutustega. Kollektiivselt SUUDAME muuta maailma.” See raamat paljastab tõelise, „mõte-mõttele“, „mõistus-mõistusele“ ja „mõistus-sündmusele“ reaalsuse loomise saladuse.Raamat on loodud täitmaks tühimikku tänapäevase parima teaduse ja ajatu mineviku tarkuse vahel – põimides need kaks kokku meie elurolli ning loovuse paremaks mõistmiseks. Dr Terry King, PhD, DMin on autor, produtsent ja kõnepidaja, kes on esinenud tuhandetele inimestele.

Meie meelel on suurem infotöötlusvõime kui kõigil Maal leiduvatel arvutitel, ruuteritel ja internetiühendustel kokku. Näiteks on aju tillukeses, umbes liivatera suuruses tükikeses sada tuhat neuronit ja miljard sünapsi, mis kõik omavahel infot vahetavad. Aju on meele superarvuti, mis võib siduda sada triljonit bitti infot.Niisiis on meie kasutuses hämmastav võimsus, aga kuidas me seda kasutame? Meelt saaks kasutada palju paremini. Umbes poole ärkveloleku ajast mõtleme millelegi muule kui hetkel toimuvale. Sageli püüame teha mitut asja korraga, kuid hiljutised uuringud näitavad, et selline rööprähklemine vähendab märkimisväärselt meie üldist jõudlust.Me teadvustame vaid murdosa sellest, mida mõtleme, tunneme ja tajume, seepärast me enamasti ei märkagi, kuidas käitume ja miks just ühel või teisel moel. Seda võiks võrrelda olukorraga, kus meie käsutuses on suur moodne kruiisilaev, kuid ookeanireisi asemel popsutame sellega ainult sadama läheduses.Meel töötab suurema osa ajast automaatselt. Me ei teadvustagi seda ja püsime seetõttu harjumuste kitsas ringis. Vaimselt, emotsionaalselt ja käitumuslikult toimime ikka nii nagu alati – ja ka tulemus on selline nagu alati.Mõnikord õnnestub küll piiridest välja murda ja midagi teisiti teha, kuid suure tõenäosusega ei saa neist uutest lahendustest ja headest kavatsustest harjumust ning automaatrežiim jätkub. Siiski saame palju paremini toimida, tuleb ainult õppida oma meelt tõhusamalt kasutama.Selle raamatu eesmärk on aidata meelel automaatrežiimist sagedamini välja tulla. Seda on võimalik teha ja see muudab elu palju paremaks. Muutume paindlikumaks, meie suhted on tugevamad ja me suudame ootamatute olukordadega paremini toime tulla. Oleme erksamad, elavamad ja loovamad. Selleks on vaja pühenduda raamatus toodud nõuannetele vaid 10 minutit päevas.

„Keha peab arvet“ räägib sellest, kuidas traumad mõjutavad vaimu ja keha, tervet inimese elu. Bessel van der Kolk, üks maailma juhtivaid traumauurijaid, on kirjutanud raamatu traumaatilise kogemuse toimemehhanismidest, võimalustest erinevat liiki traumadega toime tulla ning millised on viimaste aastakümnete avastused ning läbimurded traumade uurimisel ja ravis. „Keha peab arvet“ sisaldab suure hulga juhtumikirjeldusi, mis aitavad mõista erinevate traumade olemust ja võimalikke lahendusi, mis teeb sellest väärtusliku lugemise nii asjatundjatele kui sarnaste kaebustega inimestele.Bessel van der Kolk (snd 1943) on USA psühhiaater, kes on töötanud mh Harvardi Meditsiinikoolis ja andnud loenguid ülikoolides üle maailma. Van der Kolki peamine uurimisvaldkond on traumad ning posttraumaatiline stressihäire, ta on uurinud traumadest taastumist nii laste kui täiskasvanute puhul ning oli üks esimese teadlasi, kes uuris trauma mõju kehale ajukuvamisseadmete abi. „Keha peab arvet“ on üks viimaste aastate tähelepanuväärsemaid ja tõlgitumaid populaarteaduslikke psühhiaatriaraamatuid.

Kas teate, mida tähendavad sõnad vlogima, fraping või sekstimine? Kas teie lapsed on vilkad säutsujad, keda nende facebooki-sõbrad kasvava intensiivsusega müksavad ja täägivad? Paljud lapsevanemad ei tea, mida nende lapsed võrgus teevad ja kellega suhtlevad. Mida uusmeedia maailma üldse peaks tähele panema? Raamatu esimeses osas tutvustatakse ohtusid, millele vanemad peaksid tähelepanu pöörama. Käsitlemist leiavad: ebasobiv veebisisu, näiteks enesevigastamist ja söömishäireid propageerivad saidid; laste seksuaalne ahvatlemine; lastele suunatud reklaam; internetipettused, illegaalne failivahetus ja kahjurvara; sõltuvus ning muud terviseriskid. Teine osa sisaldab turvalise internetikäitumise ABC-d. Lisaks turvalise e-käitumise kõige elementaarsematele võtetele, nagu näiteks kasutajanime ja salasõna enda teada hoidmine, tuleb juttu digitaalse jalajälje minimeerimise vajalikkusest, vanemliku kontrolli kehtestamise võimalustest, sh tarkvaralahendustest, ning koolide e-turvalisusest. Põhjalikumalt käsitletakse küberkiusamise probleemi ning selle võimalikke lahendusi. Kolmas osa annab ülevaate facebooki-fenomenist ja võrgumängudest, pikemalt on käsitletud YouTube’i. Vaagitakse mobiilsete seadmete (tahvelarvutite ja nutitelefonide) turbeküsimusi ning laste privaatsuse kaitsmise vajalikkust geolokatsioonitehnoloogia ja kõige-jagamise ajastul. Raamat, mis on originaalis kirjutatud briti lapsevanematele, on varustatud rohkete toimetajakommentaaridega – need aitavad lugejatel võrrelda spetsiifiliselt inglaslikku infot analoogsega Eestis. Lisatud on viited Eesti karistusseadustiku asjakohastele koosseisudele.

Selles raamatus ei räägita teile, kui vahvasti aju toimib. Vähemalt ei jää esmapilgul sellist muljet. Sellest raamatust ei saa ka lugeda, kui täiuslikult aju töötab. Ta nimelt ei tööta täiuslikult.Paljud inimesed usuvad, et probleemide lahendamiseks ja edu saavutamiseks tuleb pingelisemalt, tõhusamalt ning keskendunumalt töötada. Sedasama suudavad aga kahjuks ka masinad. Meie seevastu eksleme pidevalt õigelt rajalt kõrvale, oleme ebatäpsed ja hajameelsed. Me teeme valearvestusi ja hindame valesti aega. Kuid just nende vigade tõttu tulevad meile pähe uued ideed ja head otsused.Henning Beck (snd 1983) näitab võluvalt, miks aju väidetavad nõrkused on hoopis tema salarelvad; miks meie suurim mõttejõud on sageli varjul vales mõtteviisis ja kuidas saaks neid aju tõelisi tugevusi kasutada selleks, et mõelda loovamalt ja tegutseda tõhusamalt.Henning Beck kirjeldab uskumatult ilmekalt, kuidas meie aju vigu teeb. Ja seda tehes kasutab ta enda aju veatult. Paradoks.– Vince Ebert, füüsik ja koomik