Книги, похожие на «Marcus Buckingham, Ashley Goodall, Üheksa valet töö kohta. Iseseisva mõtlemisega juhi teekond tegelikkusse»

Uni. Mälu. Rõõm. Hirm. Keel. Kuidas need tekivad?Neuroteadlane Marc Dingman annab raamatus ülevaate meie kolju sisemuses paikneva alla pooleteise kilo kaaluva veidralt kortsus koemassi – aju – iseloomust ja veidrustest.Raamat on jagatud 10 peatükiks, millest igaüks tegeleb aju eri funktsiooniga. Saame teada, mis juhtub, kui aju ei tööta nii, nagu peaks, põhjustades unetust, aktiivsus- ja tähelepanuhäireid, depressiooni või sõltuvust. Saame teada sedagi, kuidas oma kaitsemehhanisme kõige tavalisemate meelehäirete vastu üles ehitada.

Pärast õnnetust või haigust ajukahjustusega silmitsi seistes võib tunduda, et kõik on läbi ning endist elu enam tagasi ei saa. On tõsi, et ajukahjustusega inimese ja tema lähedaste jaoks muutub elu suurel määral, kuid see ei tähenda, piltlikult öeldes, et kindad on igaveseks varna riputatud. Teadlik taastumine, sihipärane tegutsemine, eneseusk ja lähedaste tugi aitab muuta väga palju. Vahel isegi sel määral, et kindad saab taas varnast võtta. Ajukahjustus ei ole lõpp. Pigem on see väljakutse, millega ühisel jõul on kergem hakkama saada. Sellel teel ongi antud raamat praktiliseks ja kogemustega teejuhiks.

Kuidas hellitada hullumeelseid ideid, mille abil võidetakse sõdu, ravitakse haigusi ja muudetakse tööstustLehekülgi: 344Wall Street Journal bestseller.Aasta parim juhtimisraamat, Amazon, Bloomberg, Financial Times, Forbes, Washington Post.Bill Gates, Daniel Kahneman, Malcolm Gladwell, Dan Pink ja Adam Grant soovitavad. Innovaatiline organisatsioonikultuur on kuum sõna, millega leheveergudel ja konverentsidel paguneid teenida. Ühel hetkel kipub aga innovaatilisus džinni kombel pudelist haihtuma. Inimesed on samad, töökultuur on sama, aga endist innovatsioonipuhangut enam pole. Miks? Suurte inimrühmade toimimise tuum on midagi sellist, mida enamusel on lihtsalt raske mõista, väidab Safi Bahcall.Nokiat tunti 1970ndatel kummisaabaste ja tualettpaberi tootjana. Kolmkümmend aastat hiljem oli Nokiast saanud Euroopa väärtuslikuim firma, kes müüs ligi pooled planeedi nutitelefonidest. Aastal 2004 leiutas rühm Nokia insenere telefoni, millel oli internetivalmidus, suur värviline puutetundlik ekraan ning kõrge resolutsiooniga kaamera. Nad pakkusid välja teisegi hullumeelse idee: netipõhise rakenduste poe. Juhtkond lasi mõlemad projektid põhja. Kolm aastat hiljem nägid need samad insenerid oma ideede materialiseerumist San Francisco laval. Steve Jobs tutvustas iPhone’i. Viis aastat hiljem oli Nokia mängust väljas. Rühmade ja ettevõtete käitumismustri äkiline muutus – samad inimesed käituvad korraga kardinaalselt teisiti – on paras müsteerium. Korporatsioonid väidavad, et suurtel firmadel ebaõnnestuvad asjad põhjusel, et nende töötajad on konservatiivsed ja riskikartlikud: kõige põnevamad ideed tulevat hoopis väikestest ettevõtetest. Aga laske vaid see alalhoidlik suurkorporatsiooni tüüp idufirma uksest sisse, kui lips lendab nurka ja hullumeelseid asju hakkab juhtuma. Sama inimene võib toimida ühes kontekstis konservatiivse projektitapjana, teises aga lahingulippu lehvitava sõdalasena.Sama muster põhjustab ka mateeria veidrust, mida nimetatakse faasisiirdeks. Kui virutada haamriga veega täidetud vanni, plärtsatab see läbi vee. Kui alandada vee temperatuuri külmumise piirini ning seejärel haamriga taas virutada, puruneb veepind kildudeks. Sama molekul toimib ühes kontekstis nagu vedelik ja teises nagu kõva tahke aine. Loogika, mis kehtib ka töörühmade ja ettevõtete puhul. Edukas pööraste ideede toitmine on üks organisatsiooni faase, samamoodi nagu vedel olek on mateeria faas. Mõistes neid faas, mõistame ka seda, miks meeskonnad ühtäkki muutuvad ning kuidas seda üleminekut sujuvalt reguleerida. Täpselt nagu temperatuur reguleerib vee külmumist. Et uuendusmeelsus ei tarduks, tuleb kindlaks teha pisikesed arengud struktuuris ning seejärel jäika töörühma muuta.

“Unenägude tõlgendamine” on Sigmund Freudi peateos, mis kuulub 20. sajandi mõttelugu ja vaimuelu enim mõjutanud raamatute hulka Just see raamat pani aluse Freudi kuulsusele ja populaarsusele, paljud tema tuntud ja poleemikat tekitanud teooriad pärinevad just “Unenägude tõlgendamisest”. Freudi peamine sõnum lugejale on lihtne: unenägudel on tähendus, mille saab välja tuua psühhoanalüüsi abil. “Unenägude tõlgendamine” on ühest küljest psühhoanalüüsi alusteos, samas aga võib seda lugeda kui ühte Euroopa kultuuriloo võtmeteksti, mis lõpuks tõlgitud ka eesti keelde.Sigmund Freud (1856–1939) oli Austria neuroloog ja psühholoog, kes sai tuntuks psühhoanalüüsi alusepanijana.

Õppides märkama seda, mis toimub tegelikkuses, mitte seda, mida me arvame või tunneme inimeste, situatsioonide, info või enda kohta, on võimalik näha reaalsust tema ehtsaimas rüüs. Õppides märkama toimub ärkamine unest. Ärgates unest märgatakse esimesena takistusi, mis asetsevad püüdluste ees ja vähendavad võimet olla õnnelik. Olgu siis meie püüdluste ja õnne allikaks täiuslik tervis, täiuslik füüsiline vorm, täiuslikud suhted, parimate teadmiste ja oskuste omamine oma valdkonnas, teadmine oma päris-minast või külluslikud finantsressursid. Nii nagu märkame takistusi, on võimalik märgata ka lahendusi, kui me hoiame oma suhtumise neutraalsena. Lahendused, mis tulevad märkamise teel, on alati unikaalsed ja sobivad takistuste eemaldamiseks. Kes nii õpib märkama lahendusi, ei kohta sama takistust oma elus enam kunagi. Aastate möödudes viib see olukorrani, kus Sa näed, et elu väiksed osad hakkavad moodustama tervikut, nagu iga kodar toetab ratast, mis veereb. Hoides seda tervikut koos ja tasakaalus, on võimalik arendada oma potentsiaale elu igas fookus-valdkonnas täiuslikkuseni. Olgu see raamat Sulle inspiratsiooniks Sinu teel. Selles raamatus heidad Sa pilgu autori ellu, kus on toimunud palju erinevaid taipamisi. Kõik taipamised on seotud elu kuue kõige olulisema fookus-valdkonnaga ja ta jagab neid eesmärgiga inspireerida ja aidata lugejail elada terviklikku ja täisväärtuslikku elu.#tervikliktaipamisteraamat