Книги, похожие на «Ilmar Trull, Tuvi jalutab»

Harry Dresdeni sarja neljandas romaanis kurvastab Harry Susani lahkumise pärast, mida ta peab enda süüks, ei maga ega söö ja teda ähvardab korterist välja tõstmine. Kuid ta vaenlased ei lase tal masenduses endasse tõmbuda – ta on sunnitud vastu astuma Võlurite Nõukogule, milles arutatakse Punaste Vampiiride ultimaatumit: saata neile Harry Dresden või läheb sõjaks. Lisaks saabub tema juurde klient, kes teeb talle pakkumise, millest ta ei saa keelduda – välja uurida, kes mõrvas kohaliku kunstniku Ronald Reueli.

256 lkLeskede Klubi, ühe Eestimaa küla krapsakate pensionäride sõpruskonna vastu on saatus armuline olnud: lisaks bridžimängus teravdatud mõistusele ja suurepärasele tervisele veeretab elu nende päevadesse väljakutseid, mis erinevalt „Midsomeri mõrvade“ järjekordse osa nautimisest diivanil nõuavad reaalset nutti ja julgust ja veidi seiklusvaimu. Laip kirikus, kadunud teismeline, vana piirivalvetorni väisav salapärane isik ja kõige krooniks haihtunud armulauakarikas …

Kas armastus on võimalik, kui kõik on ainult üks suur vale? Brant oli kahekümneaastaselt tehnoloogiamiljardär. Ta on olnud minuga koos kolm aastat. On teinud mulle neli abieluettepanekut. Olen andnud talle neli eitavat vastust.Lee niidab muru, kui ta just majaperenaisi ei põruta. Osav käte, suu ja teisteriistadega. Olen teda kaks aastat lakkamatult jälitanud, teab ta seda ise või mitte.Laske käia. Mõistke mind hukka. Teil ei ole aimugi, mida minu armastus endaga kaasa toob.Kui te arvate, et olete seda lugu varem kuulnud, siis uskuge mind – te eksite.Ma olen valmis armastuse nimel võitlema, valetama, varastama. Aga kumba meest ma vajan rohkem?Alessandra Torre on paljude New York Timesi menukite autor. Tema romaanid on pilgeni täis põnevust ja erootikat ning need nõretavad romantikast. Alessandra kirjutisi on avaldanud ajakirjad Elle ja Elle UK ning Cosmopolitan. Alessandra Torre “Mustad valed” on täiuslik ajaviiteromaan neile, kellele meeldivad julgemad armastuslood.

Vale nime all põgeneb noor Sandrine sõja süngustest päikesesse uppunud varasuvisesse Rootsi. On aasta 1945. Tema ainsaks pagasiks on laps, kellest ta kavatseb lahti saada, ja ohtlik saladus.Seitse kuud hiljem seisab ta saarestiku kõige kaugemal saarel, seljas pruudirüü. Kõrgklassi külmas Cederite perekonnas õpib Sandrine uusi saladusi hoidma, samal ajal kipub tema minevik talle järele jõudma. Kes ta on? Mis sõja ajal juhtus?Siis sünnib tütar Vera. Koos temaga hakkab tõde kildhaaval päevavalgele ilmuma.„Vera” on võimas jutustus põgenemisest ja ellujäämisest, emadest ja tütardest, põlvest põlve kanduvast süüst ja armastusest.„Ühte looduse mõistatust ei suuda keegi seletada: kuidas saab mererohi veemasside tohutu surve all nii kaalutult hõljuda? Mõnikord, kui mul und ei olnud, kerkisid mu silme ette mere põhjas otsatult pehmelt heljuvad kaalutud adruvarred. Siis mõtlesin, et pean muutuma samasuguseks. Hoolimata survest olema kaalutu. Hõljuma, ehkki see tundub võimatuna.”

Aastavanune laps satub üksinda võõrale planeedile. Kuid jääb sellest hoolimata ellu. Kui ta hiljem, kolmeteistaastaselt leitakse, pakub ta leidjatele palju peamurdmist – ta oskab asju, mida inimesed ei oska, käitub viisil, mis inimestest erineb. Ta esimene soov on see, et inimesed kiiresti lahkuksid.Sedapuhku pole Strugatskitel kõige tähtsamaks mitte ühiskond, vaid eelkõige inimene. On tore, kui inimene mõtleb teaduslikele avastustele ja inimkonna tulevikule ja võitleb selle eest – aga kui panna sinna kõrvale üks rikutud lapsepõlv? Kumb on tähtsam?Tsitaat teosest: «Juba viiskümmend tuhat aastat üritame me aru saada, mis me oleme, kuid seestpoolt vaadates seda probleemi ei lahenda, nagu ei ole võimalik iseennast juukseidpidi üles tõsta. Tarvis on ennast kõrvalt vaadata, võõraste, täiesti võõraste silmadega…» Just seda teevad siin ka Strugatskid – vaatavad inimest võõraste silmadega.