Книги, похожие на «Betti Alver, Tuulearmuke»

Buclingtoni hertsog on elevil ja rõõmus, kui saab teada, etAustria keisrinna Elizabeth tuleb Inglismaale ja peatub nädal aega temaesivanemate majas, et minna siis edasi Towcesteris üüritud majja krahvSpenceri koertega jahti pidama. Hertsogile meenub, et kui keisrinna viimatiInglismaal käis, olid tal oma hobused kaasas ja mees otsustab valitsejannatüllatada, ostes tema saabumise puhuks Ungarist hobuseid. Hertsog kavatseb ise Ungarisse sõita, ent kuninganna saadab ta enda esindajanaTaani ühele tähtsale tseremooniale. Leskmehest hertsog oli nõustunud omaainsa tütre leedi Aletha Ungarisse kaasa võtma ja neiu on reisi ärajäämisetõttu äärmiselt pettunud. Hertsog saadab enda asemel Ungarisse omausaldusväärse mõisavalitseja, kes hoolitseb kodus kõikide tema tallide eest.Kohe, kui hertsog on lahkunud, otsustab leedi Aletha, et keegi ei takista talUngarisse sõitmast ja ta kavatseb end näidata alles Calais'-Viini rongis, kushertsogi mõisavalitsejal oleks teda võimatu tagasi Inglismaale saata.

A. H. Tammsaare 1921. aastal ilmunud müstilis-erootiline novell.

Me tulime siia linna 1922. aasta kevad­talvel, varsti pärast seda, kui mu mees oli vangilaagrist vabanenud ja meid oli laulatatud. Me suusatasime läbi märtsikuiste metsade, lumi oli paks ja kleepuv, põhjapoolse Soome suured kuusikud ei tahtnud meid minna lasta. Me tungisime sellele maale, surusime suuski lumest läbi, tõukasime tagant, nii et silme ees must, seljakott seljas ja ema kootud käpikud käes.Sirpa Kähköse romaan „Graniitmees” („Graniittimies”, 2014) on lugu Soome noortest, kes 1920. aastatel salaja Nõukogude Liitu läksid. Nad loobusid oma kodumaast, nimest ja emakeelest. Nad uskusid, et ees ootab uus elu, tööinimeste paradiis, mille nemad ise üles ehitavad. Kuid utoopiad ei teostu ja maa, Stalini-aegne Nõukogude Liit, kuhu nad õhinal olid tulnud, ei võtnud neid omaks.Sirpa Kähkönen (snd 1964) on tänapäeva Soome tunnustatumaid kirjanikke. Ta on hariduselt ajaloolane ja kirjutanud mitmeid romaane oma kodukandi Kuopio lähiajaloost. Teos käsitleb tundlikku teemat – Soome pahempoolsete käekäiku sõdadevahelisel ajal. Ka on see raamat osalt Sirpa Kähköse perekonnalugu.

Põgenen elu tõsiduse eest oma 27. sünnipäeval Fidži saartele. Mul ei ole selget sihti, on vaid uitmõte purjelaevale hääletamisest. Sealt aga rullub lahti teekond, mis viib linnalapse kaugetele saartele lihtsa maaelu keskele. Naeru, tantsu, laulu ja kummaliste kommete kaudu õpin elama nagu fidžilane. Külaelu argipäevas koon naistega vaipu, õpin kasutama kookospähklit 101 erineval viisil, tükeldan lehmakeret ja pidutsen just nii nagu fidžilased seal maailma serval.Seisan ühes kohalikega silmitsi ka varjudega paradiisis: tõusvas maailmameres upuvad terved saared ja hääbuvad sajanditevanused traditsioonid. Tarbimishulluse tagajärjel muutub elu kaugel Vaikse ookeani saartel iga hetkega.Reisimine ei ole enese leidmine, vaid hoopis kaotamine uutes olukordades, et ise uuena edasi minna. Katse-eksitusmeetodil loobumine kõigist neist minadest, kes ma ei ole. Fidžil seisan ka mina valiku ees, kas järgida unistust sinise ookeani avarusest või südamehäält…

Soovituslik lugemisvara eesti kirjanduse klassikast 6. klassile. Muistsete eestlaste vabadusvõitlusest kõnelev ajalooline jutustus selle tuntud headuses.