Книги, похожие на «Mika Waltari, Turms, surematu»

Lõpetanud Venemaal tähtsa tööülesande, alustab vikont Bredon tagasisõitu Inglismaale ning avastab oma kupeest ootamatu külalise. See on kaunis neiu, kes põgeneb Venemaalt, sest julm ja hoolimatu tsaar tahab teda enda väljavalituga paari panna. Poolenisti inglise päritolu kaunitar palub kuninganna antud tööülesannet täitvalt härrasmehelt abi ja hulljulget vaprust. Kuid nende lugu mehe ja naisena algab alles siis, kui nad ületavad viimase piiri. Abielludes suures ohus, satuvad nad maailma suurimasse seiklusse – igavesti kestva armastuse kütke.

Eesti Kultuurkapitali 2012. aasta proosapreemia laureaadi Olle Lauli romaan „Kuristik" on palju-häälne jutustus, mis puudutab viie põlvkonna elusaatusi ja saab alguse 1923. aasta maikuu hommi-kul, kui Prokop Jefimovitš Lõkovi tabab rongireisil kole kõhuvalu, mis sunnib ta tundmatus Vapnjarka küla raudteejaamas vagunist maha astuma. See, mida Prokop ise plaanis, mille poole ta teel oli, on sellest hetkest täiesti tähtsusetu.Saatus, Jumal; päritolu ja rahvus – need on küsimused, mis korduvad läbi romaani. Küsimus mõiste-tamatust, hoomamatust väest, mille ees inimene on abitu ja väeti. Miski, mis võib oma tahtsi paisata ukrainlase ja venelase Pirita-Kosele või Narva, mis võib Eestis sündinud Nõukogude sõjaväelase lapsest teha USA illegaali või sundida läbi ja lõhki eesti rahvusest naise kodumaalt lahkuma. Kui riigipiirid muutuvad ja ajalugu tähendab ühele üht, teisele teist, muutub üha tungivamaks vajadus leida midagi, millele lõpuni kindel olla. Ja selgemaks saab ka arusaamine, kui keeruline see on.Tegelaste lood on edasi antud intensiivsete eri teadvuste peegeldustena, keskendudes ikka ja jälle noile hetketele inimeste elus, kus väike on silmitsi suurega. Põhjatuga. Välja kooruvad küsimused, millest suuremaid me enam ei leia. Milleks see kõik? Ja kuigi on küsimused, pole vastuseid sugugi võtta. Nende asemel on tumm meeheide, viha, vaikimine. Ja vahel ka leppimine, alistumine.„Kuristik” on Olle Lauli kolmas romaan. Varem on ilmunud„Niguliste õpilased" (2007) ja Eesti Kul-tuurkapitali aastapreemiaga pärjatud „Kodutus” (2011).„Lauli on nii temaatiliselt kui stilistiliselt selgelt isikupärane autor, suveräänne hääl. Keegi teine ei kirjuta praeguses Eestis sellise kannatlikkusega inimhinge kannatustest. „Kuristik“ jätkab Laulile omasel moel eksistentsiaalsest, otsekui paratamatust kannatusest võrsuva lunastusvõimaluse otsimis-ega, ent lisab sellele esmakordselt ajaloolise mõõtme.” -Jan Kaus, kirjanik

Karina peab tegema oma elu kõige raskema otsuse. Ta teab, mida temalt oodatakse, aga ta kardab… ta kardab ka poissi, kes bussis tema taga istub ja teda … nuusutab. Ega ei ole äkki see hull, keda Õekeppijaks kutsutakse? Väikeses maakohas varitseb tundmatu oht- lukustatud majja on maha jäetud väike laps ja kartulikeldrisse on peidetud terve kandekotitäis raha. Aida taga kõrges rohus lebab aga liikumatlult keegi… Kuues sõrm on Helga Nõu kolmas noorsooromaan( varem ilmunud Pea suu ja Tõmba uttu ning pälvis 2003.aastal noorsooromaanivõistlusel ühe kolmest võrdsest esimesest auhinnast.

Tipperdingeli noor krahv Melchior peab pärast tüli isaga kodunt lahkuma ning saab kaasa vaid kolm vanaisalt päranduseks jäänud asja: sadula, sule ja pasuna. Nende abil tuleb tal tagasi võita suguvõsa maavaldus, aga peagi selgub, et see ei ole sugugi lihtne ülesanne. Põnevat sündmustikku saadavad Melchiori sõprade, ketserist munga Balthasari ja alkeemiku Alexiuse arutlused hea ja kurja olemusest. Esmakordselt 1991. aastal ilmunud romaan on üks esimesi kodumaise fantasy tippteoseid, mis kuulub vaieldamatult Eesti seikluskirjanduse kullafondi.

13. sajandil tundmatu islandi autori kirjutatud “Völsungite saga” põhineb oluliselt vanemal materjalil, mille juured ulatuvad tagasi vähemalt suure rahvasterändamise aega 5. sajandil. “Völsungite saga” on nn. vana-aja saagade korpuse kõige tuntum tekst, lugu lohetapja Siguršist ja Völsungite soo langemisest oli kunagi üldtuntud kogu Põhja-Euroopas. Sigurši loo tänapäeval tuntuim keskaegne ümberjutustus on keskülemsaksakeelne “Nibelungide laul”. Saagas antud pilt muinaspõhja eetikast ja elulaadist, või sellest, kuidas seda kõrgkeskaegsel Islandil mäletati ja ette kujutati, on rikas ja mitmekülgne ning pakub kõigele lisaks vaieldamatut kultuuriloolist huvi.