Книги, похожие на «Henning Mankell, Tulemüür»

Jorma Hedlund on kuritegevusega tegelikult lõpparve teinud. Aga see sularahaveok näib loobumiseks liiga ahvatlev. Viimane rööv ja siis aitab. Algul kulgeb kõik plaanipäraselt, aga siis läheb miski väga viltu ja Jorma peab põgenema. Samal ajal püüab Jorma sõber Danny Katz välja uurida, mis juhtus tema kunagise narkodiileri Ramóni ja tolle elukaaslase Jennyga. Kuidas sai Ramón äkitselt suure koguse uimasteid? Ja kes Jenny õieti on? Jäljed viivad algul Stockholmi pornoärisse ja seejärel täiesti ootamatusse suunda, kusjuures keegi püüab iga hinna eest takistada Katzil tõe jälile jõuda.Danny Katzi põnevike teine raamat maalib tõetruu pildi Stocholmi hämarast allilmast, millega vanad sõbrad Katz, Jorma ja Eva on liigagi tuttavad.2015. aastal ilmus Carl-Johan Vallgreni noir-põnevike sarja esimene raamat „Varjukuju”.

Lugesin selle raamatu läbi. No ja mis ma oskan kosta. No ei tea kohe. Mõni lugu oli nagu natuke naljakas. Mõni ajas päris kõvasti naerma. Mõni lugu kippus väheke ropuks kätte, aga tuleb tunnistada, et jäi siiski elulisuse piiridesse. Üks lugu pani kaasa noogutama ja imestama, et kuidas ma küll ise sellistele praktilistele mõtetele pole tulnud. Päris mitmes kohas üllatusin, et muidu väga tõepärases loos astuti ainult tilluke sammuke reaalsuse piirist üle ning tulemus kohutas. Aga võib-olla on minu piirid lihtsalt kitsamad kui autoril? Kummaline on ka see, et autor minu nime kasutab. Algul olin pahane. Siis aga lõin käega – las kasutab, kui tahab. Ei viitsi nii tühiste asjade peale pahandada. Eks ma mõistan ka, et autori sooviks on palju raamatuid müüa. Ja kena pseudonüüm aitab ju sellele ainult kaasa. Pealegi on mu nimi väga huvitav. Ütleksin isegi, intrigeeriv: Lõuna-Eestist pärit vana perekonnanimi ja selle ees saksidelt laenatud eesnimi. Hakka või ise kirjutama. Armin Kõomägi

„Esme Lennoxi kadumine“ on Maggie O’Farrelli lummav ja kiitust pälvinud gooti stiilis lugu peresaladustest ning otsatust vabadusest, mille annab meile tõde.Šikk ja sõltumatu Iris Lockhart peab Edinburghis väärtrõivaste poodi (ning üritab vältida oma abielus kavaleri), kui ühel päeval saab ta jahmatava telefonikõne. Vanatädi Esme – kelle olemasolust ei olnud tal aimugi – lastakse välja Cauldstone’i haiglast, kus teda on üle kuuekümne aasta kinni hoitud. Irise vanaema Kitty on alati väitnud, et ta oli pere ainus laps. Ent Esme dokumendid tõendavad, et ta on Kitty õde. Esme palgeil tunneb Iris ära oma isa näojooned. Esme tunnistatakse ohutuks – piisavalt terve mõistusega, et maailmas hakkama saada, kuid samas ka võõras, varjul hoitud pereliige, kes haiglast lahkudes kannab endaga kaasa hulga saladusi. Põimides meisterlikult kokku kolm jutustajahäält – Iris, Kitty ja Esme –, kirjutab Maggie O’Farrell lahti Esme traagilise ning painava puudumise põhjuse.

"Kirjanduskonkursi «„Bestseller 2015“» teise koha töö ilukirjanduse kategooriasKirjanduskonkursil “Bestseller 2015” teise koha pälvinud romaan “Kahe maailma vahel” on kaasahaarav ja vägagi tõetruu lugu kaasaegsete, kuid erinevatest põlvkondadest pärit säravate karakteritega inimeste valust, oskusest sellega hakkama saada, elutahtest, vürtsikast eneseirooniast ning meie aja pealiskaudsusest. Romaani tegelased kohtuvad psühhiaatriakliinikus, elades justkui kahe maailma vahel, kuid nende maailmavaade ja mõtted on vägagi ehtsad – need on pärit meie oma reaalsest maailmast, mille romaani autor ülima pieteeditunde ning peene huumoriga lugejani toob.