Книги, похожие на «Juha Vuorinen, Tulba-ahv»

Sophie otsustab pärast ülikooli lõpetamist iseseisvaks hakata. Ta suundub ookeani taha, et teha üllatusvisiit oma Ameerikas muusikukarjääri tegevale noormehele. Suur on neiu üllatus, kui mehe asemel ilmub uksele hoopis tolle kallim. Reetmisest ja pettumusest hoolimata võtab Sophie pähe Los Angelesse jääda ning leiab tööd noore lesestunud miljonäri juures lapsehoidjana. Kuid kas suudab Sophie rivaalide ja salasepitsuste kiuste veel kord oma südame avada ja mõista, et kaardile on pandud tema elu õnn?

Minnesota osariigis asuv Lake Edeni linnake on iga-aastase talvekarnevali ettevalmistustööde tuhinat täis ning Hannah Swensen peab vihtuma oma menukas kohvikus, Cookie Jaris, valmis terve küpsisemäe. Kahju ainult, et ametliku talvekarnevali tordi valmistamise au oli langenud kuulsale elustiili eksperdile, Connie Macile, ja see oli Hannah’ arvates küll veidi nigel mõte. Hannah kahtlustab, et Connie Mac on paljuski samasugune nagu need maiused, mida naine oma kaabeltelevisiooni kokasaates valmistab – magusad, õhulised ja hõrgutava välimusega, kuid tõenäoliselt kibeda maitsega.Hannah’ kahtlused leiavad kinnitust, kui Connie Maci limusiin linna veereb. Ilmneb, et Küpsetav Kullake on kamandav, kergesti ärrituv ja üdini domineeriv. Viimane tilk langeb karikasse siis, kui Hannah saabub Cookie Jari ja leiab eest söestunud talvekarnevali tordi ning sahvris lebava Connie Maci, keda oli surmav löök tabanud täpselt siis, kui ta oli näpanud söömiseks ühe Hannah’ kuulsa mustikamuffini.Järgmisena teatab politsei, et sulgeb Hannah’ pagaritöökojale ligipääsu, kuna tegu on kuriteopaigaga. Hannah on ilma ahjudeta pagar ja talvekarneval on kohe-kohe algamas. Hannah ainsaks võimaluseks on haududa valmis plaan oma pagariäri päästmiseks – paljastada ise tapja…Sisaldab seitse originaalset küpsise- ja magustoiduretsepti, mida proovida!

Noor mees saab autoavariis surma. Kas tegu oli õnnetuse või enesetapuga? Nimetu kirjanik otsustab välja selgitada, mis täpselt Samueli viimastel elupäevadel juhtus. Samueli naabrite, sõprade ja sugulastega tehtud intervjuudest koorub välja portree hoolivast lapselapsest ja truust sõbrast, kelle elus mängisid keskset rolli tema tüdruk Laide ja parim sõber Vandad.Äsja abielu lahutanud Laide soovis rajada varjupaika illegaalselt Rootsis viibivatele perevägivalla ohvriks langenud naistele. Mida enam Samuel teda selles ettevõtmises aitas, seda kaugemaks jäi ta Vandadist, kes sõbra kaotust valusalt üle elas. Seda päevani, mil Samuel ootamatult nii Laide kui ka Vandadi elust kadus. „Kõik, mida ma ei mäleta” on painav jutustus armastusest ja mäletamisest, mis oma täpse stiili ja mängulise ülesehitusega mõjub kui pingeline põnevik. Ema poolt Rootsi, isa poolt Tuneesia päritolu Jonas Hassen Khemirit (snd 1978) peetakse oma põlvkonna üheks olulisemaks Rootsi kirjanikuks. Ta on pälvinud mitmeid tunnustusi, sh 2015. aasta parima Rootsi romaani Augustipreemia „Kõik, mida ma ei mäleta” eest.

Alli teab: see on viimane aasta, mis temas räägib. Aasta, mis temast, rumalast plikast, küpsetanud inimese. Väliselt on ta veel nüüdki sama väike plika, sama blond tütarlaps, ta pole vananenud ega inetumaks läinud näost – ei, vastuoksa, ta nägu on sisaldavam, ta silmad sügavamad. Ning ta silmis peegeldub mitte enam kerge-, vaid raskemeelsus, ta näos mitte enam elujanus kihisev naiivsus, vaid selgunud järelemõtlikkus. Ta on ilusam kui aasta tagasi, kuid kahvatum, kõhnem, ta iseloomu edasiigatsuse ja laialivalgumise asemele on tulnud peaaegu kartlik tagasihoidlikkus ja süvenemine iseendasse. Üldisse karja kuuluvast liikmest on saanud individuaalne olevus.

Adam Cruz on pidevalt seksile mõtlev töönarkomaanist ajakirjanik, kes on aina kusagil üle ilma komandeeringus. „Võimetuna midagi tundma,“ üritab ta end ravida juhusuhete, antidepressantide ja mõistatuslike sodilaksudega. Ta saabub tähtsale geneetikakonverentsile Montréali, kus temaga hakkavad toimuma kummalised lood. Kõigepealt saab ta ravim otsa ning tal ei õnnestu uue retsepti saamiseks oma terapeudi doktor Di Dioga ühendust võtta. Seejärel saab ta teada, et tema endine kallim on arvatavasti sooritanud enesetapu. Lisaks painab Adamit perekonnalegend vaarisast, kes nägi ühes Montréali kirikus imet ja leidis Jumala, ning ta mõtiskleb, kas ehk seesama ime võiks juhtuda ka temaga, kui ta leiaks üles sama kiriku. „Montréali deemonid“ on ühtaegu pihtimusromaan ja selle satiir. Teos ammutab inspiratsiooni Jack Kerouaci spontaansest proosast, Henry Milleri tahumatust aususest, Paulo Coelho müstikast ja Haruki Murakami sürrealistlikust huumorist.