Книги, похожие на «Charles Perrault, Tuhkatriinu»

Elas kord prints, kes soovis abielluda tõelise printsessiga. Ilmas oli palju kuningatütreid, aga kuidas leida tõelist printsessi? Keegi ei tekitanud printsis äratundmist.Ühel õhtul tõusis kohutav torm: lõi välku, müristas ja sadas paduvihma. Nii hullu ilma ei mäletanud palee vanimad teenijadki! Keset tormi koputas keegi õrnalt linnaväravale. Koputus oli vaevukuuldav. Õnneks oli vana kuningas kerget õhtueinet võtmas ja see tõmbas ta tähelepanu. Ta läks ust avama.Värava taga seisis printsess, kes oli vihmas ja tuules räsitud. Vesi voolas mööda ta juukseid ja kleiti alla, otse kingadesse. Siiski hoidis ta pead uhkelt püsti ja tutvustas end naaberriigi printsessina.Hans Christian Anderseni kuulus muinasjutt pirtsakast printsessist.

Anton Tšehhovi 1980. aastal ilmunud novell.

Jaak Juske kolmas lastele mõeldud ajalooraamat viib muinasjutulisse printsesside ja rüütlite, kuningate ja kuningannade maailma.Aga tegemist ei ole kaugete rahvaste muinasjuttudega – need lood, mis Jaak Juske jutustab, on Eesti päris oma lood. Ja jube põnevad.Eestil pole küll kuningat ega kuningannat, printsessidest-printsidest rääkimata, kuid see ei tähenda, et nad ammustel aegadel ei oleks tähtsate kaubateede ristumiskohas asuvat Eestimaad endale tahtnud ja siia isegi endale losse ehitanud. 700 aastat olid siinmail tegelikeks peremeesteks enamasti saksa päritolu mõisnikud, kuigi samal ajal kuulus meie maa järgemööda Saksa, Taani, Poola ja Rootsi kuningatele ja Vene tsaaridele. Mitmed neist on ka ise Eestimaa pinnal käinud. Eestis on isegi üks linn jõudnud olla kuningriigi pealinn – kõik, kes Põltsamaale sattuvad, võiks proovida mõelda sellele, milline oli elu selles väikelinnas ligi 450 aasta eest, kui Põltsamaa oli Liivimaa kuningriigi pealinn.Jaak Juske haaravad lood äratavad ellu veel mitmed otsekui muinasjuturaamatutest või seiklusjuttudest pärit seigad Eesti põnevast ajaloost.

Romaani peategelane Pärtel on täiesti oma pearaamatupidajaametile pühendunud, kuni ühel päeval on käes pensionileminek. Ent mees ei jää kauaks põdema kõrvaletõrjutuse tunnet, vaid leiab, küll valu ja vaevaga ning suuresti kaasa toel, uue ja sugugi mitte vähem rahuldust pakkuva elamisviisi. Et lugu rullub lahti tänapäeva maaelu taustal, kerkivad üles ka mitmed maaelu probleemid. Jutustaja suunurgas on seejuures elutark muie, nagu kollaste lehtede ajal kohane."Kollaste lehtede aegu" oli 2000. a. romaanivõistluse 10 parima töö hulgas.

„Puumaaling“ on draamavisand teatriõpilastele 1954. aastast. Hiljem kujunes sellest Bergmani maailmakuulsaks saanud film „Seitsmes pitser“ (1957). Filmijutustus „Pärast proovi“ oli aluseks Bergmani 1984. aastal valminud telefilmile.