Книги, похожие на «Ирса Сигурдардоттир, Tuhk»

On 1980. aastad, sügav seisakuaeg, mil ihalus välismaiste asjade, olgu selleks siis pildiga kustukumm või firmateksased, ei olnud mitte ainult soov omada ilusaid asju, vaid tunne, mis neid omades tekkis: et sa oled natuke „vabam“. Autor kirjeldab sooja huumoriga äsja pioneeriks võetud Mai katseid leida kompromiss koduse kasvatuse ja õpetajate nõudmiste vahel. Lisaks peab Mai hakkama saama talle kaela määritud rühmapäeviku täitmisega, kuid kuidas seda teha, pole tal õrna aimugi. Raamat pakub äratundmisrõõmu neile, kes sel ajal noored olid, ja avastamisrõõmu neile, kel polnud „õnne“ selles ühiskonnas elada.Elo Selirand (1975) on režissöör ja kunagine pioneeripäeviku pidaja. Ta on kirjutanud stsenaariume telesaadetele ja-sarjadele ning avaldanud mitu raamatut: „Tormpuudlane“ (2018), „Viimane laev“ (2017) ja „…kes pole kunagi söönud homaari“(viimased pseudonüümi Aliis Jõe all).

Keerulise saatusega ulmeromaan, esmakordselt tervikuna eesti keeles! AmetnikCandide satub pärast helikopteriõnnetust Metsa. Ta jääb elama metsakülla,unistades tagasi Linna minekust. Metsas aga valitsevad «sõbratarid», keskoolnute abil külaelanikke hävitavad. Ametnik Perets elab Linnas, olles jubakaua unistanud Metsa minekust. Lõpuks lõpeb tal luba kohale jääda, kuidtalle ei anta luba lahkuda…

29. detsembril 1951.a. Serga külas, Meremäe vallas, Võrumaal, nägi ilmavalgustpisike poisinääps, kelle edasine elu on kulgenud sedamoodi, et mõni raamat võis kirjutatud saada. ,,Kuuvirvendus" oli autori esimeseks teoseks. ,,Olla keegi teine" on raamat ühe Setomaa küla sünnist sügaval laanes, ,,Jälg samblal" sellesama küla asukate elust kümmekond aastat hiljem. Kirjeldatud sidemed ajaloo, paikade, tegelaste ja sündmustega on autori enda kujutluses sündinud, ent oma olemuselt ajastuhõngulised.