Книги, похожие на «Кассандра Клэр, Tuhast linn. Surmav arsenal II»

Teine raamat kolmikteosest. Juhusliku taksojuhi elu päästes keerab Lorie Jones oma elus ootamatult uue lehekülje. Järgnevad aastad on kui ekstreemsport – täis kiindumust, armuseiklusi ja eluohtlikke hetki. Julm tänavaelu koondab kümmekond noort inimest, et läbi raskuste teine-teist toetada, armastada ja mõnikord ka vihata. Seda kõike vaid selleks, et ümbritsevas kaoses ellu jääda.Autorist:E. Nesseli looming ja maailm eristub paljude loojate loomingust ja kirjutusmeetodist. Tema sulg voolab kui jõgi oma loomulikus sängis. Zanriks on kriminaal- ja põnevusromaan. Autori looming on ukseks ja väljapääsuks argimõtetest või -igavusest neile, kes lasevad ennast «jõevoolust» kaasa haarata. Tema teoste väärtus on autori läbitunnetatud sõnade harmoonias.Eerika Nessel on sündinud 1976.a. Läänemaal. Armastab loodust ja loomi. Elab koos kümneaastase tütrega Alice'iga, kes ka armastab loodust ja loomi, eriti aga kärnkonnasid.

"Vandeadvokaat Andres Rahn kuulub täieõiguslikult rikaste ja ilusate maailma. Terane mõistus ja mehelik sarm avavad talle uksed rahvusvahelise haardega ärimeeste, võimuahnete poliitikute ja saatuslikult veetlevate kaunitaride glamuursesse, joovastavasse ja samas üliohtlikku maailma, mis on täis seksi, reetmist, uimasteid, intriige ja salapäraseid õnnetusjuhtumeid.Kui Andrese suurärimehest kuldklient eksklusiivse tenniseklubi jõuluturniiril kahtlastel asjaoludel hinge heidab, tuleb mehel teha karme valikuid, mis viivad ta halastamatusse võitlusse ahne ärihai, korrumpeerunud kohtunike, psühhopaatidest tippadvokaatide ning teiste silmale nähtamatute mõjuvõimsate jõududega. Peagi selgub, et niidid viivad otse Tallinna linnapea ja Vene oligarhide vandenõuni välja. Kahetsusväärselt ilmneb, et pealtnäha ideaalsel mehel Andresel on üks oluline puue – südametunnistus, mille sunnil satub ta koos salapäraselt vastupandamatu lesega ootamatusse olukorda, kus kaalul on rohkem kui elu…Anneli Urge debüütromaan „jokk ehk juriidiliselt on kõik korrektne“ viib lugeja skandaalse kohtuprotsessi keerdkäikude kaudu otse poliitilise korruptsiooniskandaali keskmesse ja sealt salatreppi mööda võimukate tippametnike, rahaahnete ärihaide, altkäemaksust toituvate kohtunike ja teiste prostituutide privaatsfääri.Paratamatult tõstatub küsimus õigusriigi jätkusuutlikkuse ja inimlike väärtuste säilimise kohta maailmas, kus kõik on müügiks ja juriidiliselt on alati kõik korrektne.„See raamat on nagu aken teise maailma, mille olemasolu me oleme kogu aeg kahtlustanud. Nüüd on ta täies hiilguses meie ees – mees ise oma parimates aastates, tema väikevennad ja -õed, kurjad, ahned, naljakad ja koledad korraga. Ma ei loodagi, et see ravib Eesti terveks, aga vähemasti algus on tehtud. Ammu oli aeg! Kui me oma peldikuid ise ei tühjenda, jääbki haisema, ja keegi ei „aimagi“, kust see tuleb.“Mart Kivastik, kirjanik„See raamat on nagu lukuaugust piilumine tuppa, mida me oleme kuulnud olemas olevat, kuid mida loodetavasti tegelikkuses siiski ei ole.“Villu Kõve, Riigikohtu esimeesSee krimiraamat sisaldab kõiki selle žanri raamatu elemente. Samas on karakterites üsna paljugi tuttavat ja süžees oma käänakutega on ka palju sellist, millesarnast oleme lugenud ajalehtedest. Jääd mõtlema, kus lõpeb reaalsus ja kus hakkab fantaasia ja ei tahagi enam panna raamatut käest ära. Kahtlemata on Anneli ammutanud inspiratsiooni ka enda 25 aasta pikkusest advokaaditöö kogemusest Tallinnas.AKU SORAINEN, vandeadvokaat ning advokaadibürooSORAINEN asutaja ja vanempartnerAnneli Urge on sündinud 1971. aastal Pärnus. Ta on kahe poja ema ja 25-aastase staažiga advokaat. Kolm aastat tagasi suundus Anneli psühhloogiaõpingutele ja pakub nüüd lisaks õigusnõustamisele ka psühholoogilist tuge. “jokk ehk juriidiliselt on kõik korrektne” on Anneli debüütromaan.

Peeter Urmi esikromaan linnahaigla kirurgiaosakonna juhatajast, kelle ellu murrab haigus. […]„Ma ei taha surra,” sosistas ta enda ette.Ma pole kunagi olnud argpüks, aga ma ei taha surra. Errok seisis nii mitu minutit, kühmus ja vana oma mures. Sõrmed lõtvusid aegamisi ning põrandale kukkus kokkumuljutud paberinutsak. Ta vaatas seda imestunult, tõstis siis rahulikult üles ja viskas tuhatoosi. Ta ei tundnud mingit kahetsust. Korraks oli ta uuesti lootnud, surudes hirmu kaugesse mälusoppi, valades hilinenud armastusse kogu oma elutahte. See oli lühike sööst teisele poole kuristikku. Pidi ta endale seepärast etteheiteid tegema? Nüüd on kõik jälle omal kohal ja viimane sild on põletatud.Ingrid andestab mulle, andestab ühes unustusega. Aga enne seda tunneb ta mulle kaasa. See juhtub hilissügisel, sügisel on kaastunde värvid.[…]

Eduard Vilde 1887. aastal kirjutatud naljajutt.