Книги, похожие на «Люсинда Райли, Tüdruk kaljunukil»

Vladimir Wiedemann oli üks 1970ndate Eesti hipi-underground’i keskseid kujusid. Ta omandas Tallinna Pedagoogilises Instituudis kõrghariduse vene filoloogias, täiendades end ka semiootika vallas. “Püha kaljukitse radadel” on Vladimir Jah Guzmani pseudonüümi all varem ilmunud vene keeles. Teos pakub magus-maagilist sissevaadet Vladimir Wiedemanni seiklustele Kesk-Aasias, mida ta külastas korduvalt alates 1970ndate teisest poolest. Siit sujub kulgemine mööda müstilisi pühapaikasid, Dušanbe turgusid, hüpnootilisi mäeahelikke, Lenini tänavaid kolme Lenini ausambaga ning nasvai, najaki või kanepipläru aurudes siserännakuid, mis võivad tipneda kohtumisega igaviku Buddha endaga. Samuti kuuleme nõukogude aja ilmselt kurioosseimast äriplaanist – trükkida koraani otse KGB ruumides Tallinnas ja müüa neid üüratu vaheltkasuga Kesk-Aasiasse, ning mitte jääda seejuures vahele. Terje Toomistu, antropoloog

Hendrik Groeni ülimenukate salapäevikute eellugu
Hendrik Groen ja Evert Duiker, truud sõbrad nii heas kui halvas, on 70+ ja naudivad rahulikku vanaduspõlve. Nad käivad teineteisel külas, mängivad malet ja räägivad elust. Ühel päeval on aga rahu rikutud, kui Evert ilmub Hendriku poole, üllatusena kaasas väike külaline. Meeltesegaduse hoos on ta endaga kaasa toonud hetkeks valveta jäetud võõra lapsevankri koos lapsega. Evert peab seda algul heaks naljaks, Hendrik aga arvab vastupidi. Lapsehoidjatena käituvad sõbrad väga eeskujulikult, nuputades samal ajal, kuidas väiksekest võimalikult kiiresti ja märkamatult vanematele tagasi toimetada. Kuid tahtmatust kasuvanemlusest loobumine ei osutugi nii lihtsaks, sest kadunud lapsega seoses on omad huvid ka kooli haldusjuhil, linnapeal ja nii mõnelgi teisel.
„Väike üllatus“ on kolmas osa Hendrik Groeni raamatusarjast. See ei räägi Hendriku ja Everti elust hooldekodus, kus nad kõik pea peale pööravad, vaid ajast, kui mõlemad veel oma kodus elavad ja teineteisel külas käivad. Muul ajal tegeleb Hendrik eelkõige maailmaparandamisega, saates ajalehtedele kriitilisi lugejakirju, mis on sepitsetud talle iseloomulikus humoorikas stiilis.

"Kui newyorklane Rachel Chu nõustub veetma suve Singapuris, et külastada oma poiss-sõbra „traditsioonilist” Hiina perekonda, arvab ta, et sellest tuleb rahulik või suisa natuke igav reis. Kuid tal ei ole aimugi, mis teda ees ootab!Nicki lapsepõlvekodu on palee. Üles kasvades sõitis ta rohkem eralennukite kui autodega. Nad lähevad Racheliga aasta kõige olulisemasse pulma. Jah, ja Nick on juhtumisi ka üks Aasia kõige ihaldatumaid poissmehi – ning ta aukartust äratav ema ei ole just eriti kindel, et Rachel on tema jaoks see õige.Raamatu järgi on tehtud ka 2018. aastal valminud menukas film."

”Kass nimega Jossif” on romaan Jossif Stalinist. Temast on kirjutatud sadu teoseid, aga kindlasti võib õelda, et selles raamatus on täiesti uus vaatenurk küsimusele, kuidas väikesest Jossif Džugašvilist arenes türann nimega Stalin.Stalinil oli palju isiklikke saladusi. Mispärast võltsis ta oma sünniaja? Mistõttu ta pahem käsi oli vigane? Tema ei lubanud kirjutada oma lapsepõlvest, aga miks? Milleks saatis ta surma miljoneid kaasmaalasi? Mis põhjusel ta naine Nadežda tappis end?Paranoiliseks diagnoositud Stalin oli verine diktaator, aga teisest küljest võimsaim valitseja Venemaa ajaloos. Venemaa pole kunagi olnud nii suur ja vägev, kui tema ajal, võttes arvesse N-Liidu mõjujõu Ida-Euroopa satelliitriikides ning mujal."

Barcelonas elava eesti autori tõsieluromaan „NORA” viib meid Hispaania bordellide tagakambritesse ja avab lõbumajade salamaailma. Kirjanik võtab lugeja käekõrvale ja jalutab temaga Nora-nimelise prostituudi käänulisel eluteel Barcelonast Sevillasse ja tagasi. Jõhker isa, süütu lapsepõlvekiindumus, keelatud armastus, pagendus nunnakloostris, lapsest loobumine… – kas inimene määrab osagi oma elumustrist või on ta vaid mängukann juhuste käes? Kas enesemüümine on pelgalt patt või ka võimalus ellu jääda? Juba nomineeritud esikromaanis „La mala vida ehk neetud elu“ jahmatas autor kolme peategelase põimunud elusaatuste meisterliku ja julge vahendamisega. Ka „Norast“ vilksatavad läbi „Neetud elust“ tuttavad Rosa ja Kristian, samuti ei mööduta Hispaania ajaloo lähimineviku pöördehetkedest sinna pilku heitmata. Ent need pole sugugi ainsad ühenduslülid Jan Beltráni raamatuis.