Книги, похожие на «Jüri Parijõgi, Tsemendivabrik»

Saage tuttavaks tüdrukuga, keda kõik püüavad vältida! Ivy Pocket on kaheteistkümneaastane täiesti tähtsusetu teenijatüdruk, kes on endast väga heal arvamusel. Kui krahvinna Carbunkle, kes pigem põgeneb Lõuna-Ameerikasse, kui jääb edasi Ivy seltsi, jätab ta Pariisi maha, pole meie nii-öelda kangelannal ei raha ega ka kodu, kuhu minna… Ent siis kutsutakse Ivy Pocket Trinity hertsoginna surivoodile. Vürstliku 500-naelase tasu eest nõustub Ivy viima Inglismaale hertsoginna väärtuslikema varanduse – Kellateemandi – ja panema selle jubedale Matilda Butterfieldile tema sünnipäeval kaela. Ei võta kaua aega, kui Ivy on sattunud keset salasepitsusi, kust ei puudu kurjus, vägivald ega ka mõrv. Barbara Cantini humoorikate gooti stiilis illustratsioonidega raamatus „Ainult mitte Ivy Pocket” algab ühe tüdruku surmnaljakas teekond, mille kestel ta saab teada, kes ta tegelikult on.

Ameerika kirjaniku noorsooromaan, mis alates oma ilmumisest 1912. aastal on jätkuvalt kuulunud mitme põlvkonna lemmikraamatute hulka kogu maailmas. Koolitüdruku Judy Abbotti kirjad oma tundmatule hooldajale, kellest ta on näinud üksnes varju, jutustavad tema kooli- ja internaadielust, kujutades paljude humoorikate seikade kaudu minategelase arenemist tüdrukust neiuks.

Petronella Õnneseen armastab kõiki loomi. Tema koduküla ümbruskonnas on palju huvitavat ja sünnib imelikke asju ning Petronella uurib igat jälge! Tõelised loomasõbrad peavad tõsiselt riskima, et võtta kinni jultunud munavargad, taltsutada pesukarusid, päästa vaskusse – või lasta end armsatel gupidel musitada.See on kolmas raamat Petronella Õnneseene sarjast, kus varem on ilmunud raamatud „Lugusid loomalastest“ ja „Loodusuurija lood“. Õnneseente juures toimub alati midagi! Loomulikult löövad jälle kaasa ka koer Niit, sõbranna Claudia ja vanaema Anneliese.Raamatu autor Dorothea Flechsig töötas aastaid erinevate ajalehtede ja ajakirjade juures ajakirjanikuna, kirjutades ja avaldades samal ajal ka lasteraamatuid. Ta on lõpetanud stsenaristide kursused ja õpetab täiskasvanutele ja lastele loovat kirjutamist.

[Agamemnoonus I aga oli tore kui kuningas; kuna kulda tol ajal Võrus oli vähe ja seegi mis oli, hoiti sukasääres või luku taga nagu praegugi, siis Agamemnoonus I oli teinud endale krooni pähe punasest siidpaberist. Kuna aga koosolek oli raske ja vaevaline, mis kiskunud linnapää otsa higi, siis siidpaberi värv oli läinud sulama ja tõmmanud linnapää paletele kaks punast juga, nagu neid praegusel ajal võib näha ainu­üksi Aafrika neegritel ja Austraalia pärismaalastel.]