Книги, похожие на «Alan Shayne, Topeltelu»

Janis Joplin on saanud legendiks kui sisemise põlemise ja valu hukutatud raevukas, kirglik vaim, üks rockiajaloo harukordsemaid hääli. Kuid neil lehekülgedel maalib Holly George-Warren silmi avava ja väga põhjaliku portree naisest, keda ei kujundanud mitte ainult kannatused. Janis oli perfektsionist: kirglik, erudeeritud muusik, kellele oli antud suur anne, kuid kes nägi selle arendamisega ka erakordselt palju vaeva. Ta oli naine, kes nihutas soo ja seksuaalsuse piire ammu enne seda, kui see muutus ühiskonnas aktsepteeritavaks. Ta oli tundeline otsija, kes oleks tahtnud lihtsalt mehele minna ja rahus elada, kuid ei saanud ega võinud. Ta oli teksaslane, kes tahtis Texasest põgeneda, kuid ei pääsenudki sealt õieti kunagi, isegi pärast peadpööritavat kuulsust San Franciscos.

Ühe tavalise eesti mehe elukäik, nii nagu ta ise selle on kirja pannud ja üles tunnistanud. Lugejate kirjadest:Tervitus, tahtsin lihtsalt teada anda, et lugesin su eluloo-raamatut, ja üle hulga aja oli selline lugemine, mida käest panna ei suutnud, jube hea. Ja need vahelugemised, ojee. Nagu nauding, mida tahaks ainult pikendada… Raamat läbi loetud! Oli vabastav ja hea äratundmine… Mulle meeldib Su vitaalsus. Oled ärgas.

Mis juhtub, kui euroopa pere kolib Jaapanisse? 1996. aastal otsustasid Riho-Bruno ja Kertu Bramanis elus uue lehe keerata ning kolida Jaapanisse, üks käsipalli mängima ning teine õppima, lisaks kaasas ka laps. Jaapanis veedetud aeg venis kaheksale aastale, mille jooksul jõudis juhtuda nii mõndagi: õhtumaa inimeste kohanemine idamaa kultuuri ja kommetega, sageli päris koomilisedki vahejuhtumid, teise lapse sünd, edukas sporditee ja pidev millegi uue õppimine. Õhk riisiterade vahel pole järjekordne stereotüüpe kinnitav reisiraamat Jaapanist, vaid ühe pere väga isiklik, soe, südamlik ja naljakas lugu.

Enne järjekordse patrulli algust valdab sind alati pisikeärevus või hirm – suuremalt jaolt pelgad astuda isevalmistatud lõhkekehale–, kuid kontrollpunktist väljudes ei mõtle sa enam muule kui vaid ülesandetäitmisele. Sa ei kuuletu sealjuures mingile massoonimaffiale ega poliitikule,vaid oma jaoülema käskudele ja korraldustele. Ühel hetkel avab vaenlane suüksuse pihta tule, püüdes teid tappa. Ta ei soovi, et sina oma kaaslastegakülaelanikele eluliselt vajalikku veetruupi parandama saabunud ehitajaidjulgestaksid. Samas kohalikud olidki ise need, kes põllu niisutussüsteemiparandamist palumas käisid. Lahingutegevuses ei ole sa tõesti muresdemokraatia pärast selles riigis. Tulistades vaenlase suunas, on tähtsaim sinuenda ja kaaslaste tervis ning täitmist vajav ülesanne.* * *Martin Kukk on sündinud 1976. aastal Tapa linnas. Pärast keskkooli lõpetamistasus ta õppima tollase Riigikaitse Akadeemia sõjakooli, kust ta suunatiharidusteed jätkama Saksamaa Liitvabariiki. Ta lõpetas Bundeswehri ülikooli,soomusvägede kooli, sõjakooli ja hiljem ka Saksa armee kindralstaabikursuse.Major Martin Kukk on teeninud Eesti Kaitseväe Scoutspataljonis ja MaaväeStaabis ning osalenud kahel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil AfganistaniIslamivabariigis. Alates 22. oktoobrist 2015 on major Martin Kukk Vahipataljoniülem.