Книги, похожие на «Mari Rask, Töölepingu seadus praktikas. III raamat. Töölepingu lõpetamine ja üleminek. Vastutus. Rakendussätted»

Õpik „Raadiotehnika alused“ on mõeldud eelkõige kõrgkooli esimese ja teise kursuse üliõpilastele, kuid on jõukohane ka teistele tehnika- huvilistele, kel tahtmist ja soovi raadiotehnika valdkonnaga tutvust teha. Raamatu autor on kauaaegne Eesti Lennuakadeemia õppejõud Jaak Umborg ning õpiku sisu tugineb ainekavale, mille alusel on professor Umborg lugenud raadiotehnika aluseid kõigi lennuakadeemia erialade üliõpilastele.Õpikut kirjutama ajendas asjaolu, et pikemat aega oli puudu eestikeelne raadiotehnika ülevaatlik käsitlus. Esimese eestikeelse raadiotehnika õpiku „Raadiotehnika õpperaamat“ väljaandmisest on möödunud juba rohkem kui 80 aastat. Selle koostasid insenerid Voldemar Issako ja Andres Kalmus ning see ilmus 1937. a. Teine ja kuni käesoleva aastani viimane eestikeelne koolidele mõeldud õpik – vene keelest tõlgitud N. M. Izjumovi „Raadiotehnika kursus“ – ilmus 1951. a. Originaalkeelne õpik oli mõeldud kasutamiseks sõjaväe sidespetsialistide koolitamisel.„Raadiotehnika alustes“ käsitletakse raadiotehnika valdkonna põhilisi teemasid, milleks on raadiolainete omadused ja nende levi, raadiosaatja ja vastuvõtja ehitus ja tööpõhimõtted. Selgitatakse olulisi raadioside küsimusi nagu raadiosignaali võimsuse bilanss, eri liiki antennid ja nende omadused, samuti erinevad modulatsiooni liigid. Käsitletakse probleeme, mis tekivad kõrgematel raadiosagedustel. Lisaks antakse ülevaade logaritmiliste suuruste ja skaalade kasutamisest raadiotehnikas.NB! Epub on loetav järgmiste rakendustega: iBooks, Google Play, Adobe Digital Editions, Calibre. See epub ei sobi lugemiseks lugerite ega nutitelefonide monitoridelt.

Viis aastat on möödas eelmise ja Eesti esimese käsiraamatu ilmumisest. Otsustasime seda seiklust korrata, sest maailm ja personalijuhtimise valdkond Eestis on vahepeal oluliselt edasi arenenud. Tegu pole kordustrükiga vaid täiesti uue raamatuga. Võtsime aluseks küll vana väljaande, aga kirjutasime seda edasi, tegime täiesti uue raamatu. Ka autorid on osaliselt uued. Vahepeal on muutunud ka PARE strateegia, oleme PARE Akadeemiaga sisenemas Eesti koolitus-arendusturule. Käsiraamat on Akadeemia üks alussammastest.Raamatus leiavad käsitlemist järgmised teemad:1. Organisatsiooni strateegia ja personalistrateegia2. Personali planeerimine3. Töö analüüs4. Personali värbamine ja valik5. Tulemusjuhtimine6. Personaliarendus ja koolitus7. Tasustamine8. Organisatsiooniuuringud9. SisekommunikatsioonMeie käsiraamatu autoriteks on personalijuhtimise valdkonna vaieldamatud liidrid ja asjatundjad. Kõik nad on ka praktikud ja see pole juhus. Paljud meie autoritest loevad personalijuhtimise loenguid eri õppeasutustes, sealhulgas PARE enda koolitustel ja arenguprogrammides.

Teadmisi on mitut sorti. Mõned kuluvad kõige paremini äraeksamil, teised metsas matkates, kolmandad õhtulauavestluses. Koht, kus needkõik kokku saavad, on mälumäng. Siin pole edukad mitte need, kes onentsüklopeediad pähe õppinud, vaid pigem need, kes käivad maailmas ringilahtiste silmadega ja tunnevad kõige vastu elavat huvi. See mälumänguraamatannab võimaluse – olgu siis puhtalt lugemise mõnust või kellegagivõisteldes – teha tiir ühtaegu tuntud ja veel avastamata teadmiste maailmas.Eesti mahukaim mälumänguraamatut – 5300 küsimust!

Brošüüri eesmärk on selgitada,kuidas saada uuest töötajast vanaks olijaks ja sealjuures terveks jääda. Lisaks antakse ülevaadetöölepingust, muudest kokkulepetest, dokumentidest ja tingimustest, millega tasub arvestada.Samuti saab teavet juhendamise ja väljaõppe korraldamise, töökoha ja -vahendite uuele tulijalesobivaks kohandamise, tervisekontrolli jm vajaliku kohta.

Mis on aja ja ruumi olemus? Kus asume meie kosmoses?Kuidas avaldub kosmos meis endis?Neile olulistele küsimustele pakub vastust tunnustatud astrofüüsik ja menuteoste autor Neil deGrasse Tyson.Vähestel inimestel on meie päevil mahti kosmost põhjalikumalt tundma õppida. Tyson kirjeldab meile selle olemust ja arengut ning astrofüüsika ajalugu neis lühikestes ja ladusates peatükkides, mille lugemiseks on kerge aega leida ka tänapäeva kiire elutempo kõrvalt.SISSEJUHATUSViimastel aastatel ei möödu nädalatki, ilma et mõni kosmiline avastus jõuaks suurte tähtedega ajalehepealkirjadesse. Tundub, et massimeedia sisu üle otsustajaid on universum huvitama hakanud, aga põhjalikuma kajastuse põhjuseid tuleks ilmselt otsida avalikkuse kasvanud näljast teadusteemade järele. Selle kohta leidub piisavalt tõendeid: menukad teadusteemalised telesarjad, edukad ulmefilmid, kus mängivad esimese järgu tähed ja mis on ekraanile toodud tunnustatud produtsentide ja režissööride poolt. Viimasel ajal on oluliste teadlaste elulugudel põhinevad kinofilmid saanud lausa omaette žanriks. Ka teadusfestivalid, ulmeteemalised kokkutulekud ning teadusteemalised teledokumentaalid äratavad kogu maailmas laialdast huvi.Kõigi aegade enimteeninud filmi lavastanud režissöör valis loo sündmuspaigaks planeedi, mis tiirleb kauge tähe ümber. Selles mängib tuntud näitlejanna, kes kehastab astrobioloogi.* Enamikel teadusharudel läheb praegusel ajal hästi, kuid astrofüüsika valdkonnal veel kõigist paremini. Usun, et ma tean, mispärast. Mingil hetkel on igaüks meist öötaevasse vaadates küsinud: Mida see kõik tähendab? Kuidas see kõik töötab? Ja milline on minu koht universumis?Kui sul pole aega, et universumit tundma õppida kursuste, õpikute või dokumentaalfilmide kaudu, kuid soovid siiski tähendusrikast lühikokkuvõtet antud valdkonnast, siis on mul sulle pakkuda „Astrofüüsika inimestele, kel on kiire“. Sellest õhukesest teosest omandad põhiteadmised, mis aitavad sul orienteeruda kõigis olulisemates ideedes ja avastustes, millel tugineb kaasaegne arusaam universumist. Kui seeläbi suudad minu teadusvalla kohta asjatundlikult mõtteid vahetada ja sul tekib nälg enamagi järele, siis võin oma tööd õnnestunuks pidada.Peeter Helme soovitab: «Nõnda võib soovitada deGrasse Tysoni raamatut igale kooliõpilasele, kelle jaoks keemia ja füüsika on nürid ja mõttetud ained. Aga see on tõeliselt mõnus lugemine igaühele, tõmmates korraks tähelepanu kõrvale maistelt asjadelt ja pannes nägema asju suures – ja kui ma ütlen suures, siis ma mõtlen tõesti SUURES! – plaanis.» (ERRi Kultuuriportaal)Loe ka Delfi Elutarga raamatututvustust ning Forte raamatututvustust.