Книги, похожие на «Anton Hansen Tammsaare, Tõde ja õigus. III jagu»

Maniakkide Tänava romaanivõistlusel esiletõstetud teos on kui meeletu postmodernne kompott, milles segunevad õuduskirjandusest tuttavad öised surnuaiad, veri, soolikad ja mootorsaed, punkkultuurile omane õhustik, vaimukas ja kaasahaarav jutustamislaad, hoogne stiil ning moodsale linnafantaasiale omane maagilis-realistlik element.

Jõudnud elusügisesse, meenutab inimene paratamatult minevikku. Et olemine vähegi talutav oleks, tuleb leida jõukohast tegevust, mis on vajalik ja rõõmupakkuv. Nii on ka Voldemariga, romaanidest „Elujanu“, „Elamisjulgus“ ja „Elukargus“ tuttavaks saanud ettevõtliku ja kireva elukäiguga mehega. Lesepõlve pidav Voldemar tunneb üksindust, kuid elurõõmus ja reibas mees püüab sellele probleemile lahendust leida. Toris pensionäride jõulupeol kohtub ta meeldivate prouadega. Kas Voldemar leiab hingesugulase ja kuidas suhtub tütar isa püüdlustesse elu huvitavamaks muuta?Nostalgiasugemetega „Elusügis“ maalib värvika pildi Voldemari noorusest, sõja- ja kolhoosiajast ning pensionäride elust 2000. aastate alguse Eestis.

Eduard Vilde (1865–1933) – ajakirjanik, kirjanik, dramaturg, diplomaat. Rohkem kui kümme aastat veetis ta emigratsioonis erinevates Euroopa riikides. Professionaalseks kirjanikuks hakkas E. Vilde 1923. aastal. Tema suurimaks saavutuseks on loetud ajaloolist triloogiat „Mahtra sõda“, „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ja „Prohvet Maltsvet“. Näidend „Tabamatu ime“ ja komöödia „Pisuhänd“ on teenitult leidnud koha paljudel teatrilavadel. E. Vilde raamat „Minu esimesed „triibulised“ kuulub Eesti lastekirjanduse klassikasse ja kujutab endast jutustust poiste seiklustest, mängudest ja üleannetustest, mille tegevus toimub omaaegse Eesti sotsiaalse tegelikkuse taustal, kus leidub ruumi nii huumorile ja laste leidlikkusele kui ka radikaalsetele pedagoogilistele otsustele.See „Minu esimesed „triibulised““, mille tekst on esitatud paralleelselt eesti ja vene keeles, anti välja Eduard Vilde 140. sünniaastapäevaks.

Eduard Vilde (1865–1933) – ajakirjanik, kirjanik, dramaturg, diplomaat. Rohkem kui kümme aastat veetis ta emigratsioonis erinevates Euroopa riikides. Professionaalseks kirjanikuks hakkas E. Vilde 1923. aastal. Tema suurimaks saavutuseks on loetud ajaloolist triloogiat „Mahtra sõda“, „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ja „Prohvet Maltsvet“. Näidend „Tabamatu ime“ ja komöödia „Pisuhänd“ on teenitult leidnud koha paljudel teatrilavadel. E. Vilde raamat „Minu esimesed „triibulised“ kuulub Eesti lastekirjanduse klassikasse ja kujutab endast jutustust poiste seiklustest, mängudest ja üleannetustest, mille tegevus toimub omaaegse Eesti sotsiaalse tegelikkuse taustal, kus leidub ruumi nii huumorile ja laste leidlikkusele kui ka radikaalsetele pedagoogilistele otsustele.See „Minu esimesed „triibulised““, mille tekst on esitatud paralleelselt eesti ja vene keeles, anti välja Eduard Vilde 140. sünniaastapäevaks.