Книги, похожие на «Tina Frennstedt, Lahendamata juhtum. Kadunud tüdrukud»

Keegi ei sünni tühjale kohale: meie ees on läinud esivanemad, meie taga tulevad järeltulijad. Elust, mida iga inimene siin maa peal elab, jäävad nii nähtamatud kui ka nähtavad jäljed, mis omavahel peente niitidena põimuvad. Romaani „Siinpool Linnuteed” tegevus toimub siin ja praegu: Tallinnas, kus peategelane Lilli elab, ühes linnaäärses vanadekodus, kus ta töötab, ning Läänemaa tühjenevas rannakülas, kus ta pärib oma onult Saueaugu talu.Kõik on turvaliselt tavapärane, kuni naise ellu murravad sisse sündmused, mis panevad ta valikute ette – ikka lootuses, et parim on alles ees.Romaan „Siinpool Linnuteed” on Läänemaal elava Heli Reichardti kolmas raamat. Romaan „Walpurgi öö” ilmus 2014. aastal, lasteraamat „Leenu ja Liisu lood” 2015. aastal. Käesolevale romaanile on oodata järge.

Hannah Swensenil on kõvasti tegemist, et põigelda oma ema katsete eest teda mehele panna, kuna tal endal on täiesti piisavalt tegemist Cookie Jar'i, Lake Edeni populaarseima pagaritöökoja pidamisega. Aga kui Ron LaSalle, armas Cozy Cow meierei autojuht tema pagaritöökoja tagant mõrvatuna leitakse, Hannah' kuulsad šokolaadiküpsised ümber laiba, pöördub ta elu enam-vähem nii pea peale kui üldse võimalik. Otsustanud, et tema küpsiste maine tuleb igal juhul päästa, asub Hannah ise mõrvarit otsima.Joanne Fluke'i Hannah Swenseni sarjas on praeguseks ilmunud 17 menukat krimiraamatut, mis on tuntud heade retseptide, mõnusa huumori ja nutikate lõppude poolest. Aga mitte ainult, sest neist ei puudu ka romantika. «Mõrv šokolaadiküpsistega» on sarja esimene raamat.

Kaunis neiu teeb imehästi süüa ning vajab hädasti tööd. Ja töö on tõesti olemas… Tõsi, Annie Reedil tuleb demonstreerida oma kokakunsti kaugel pärapõrgus. Kuidas küll taltsutada karmi rantšoperemeest Jake Stone'i? Mees on veendunud, et «linnailudusest» ei saa mingil juhul tõelist kauboinaist. Annie on aga täis otsustavust, et tõestada vastupidist. Kui suudaks vaid kütkestavale Jake'ile vastu panna!

TAGASIPILK KÄIDUD TEELETeekonna lõpul vaadatakse ikka tagasi ja meenutatakse teel läbielatut. Arvan, et mind lapsena kasvatanud vanaisa Alfred, eluaegne eesti keele õpetaja, võiks oma tütrepojaga rahul olla, sest tänu temale hakkasin juba nelja-viie aastasena raamatute ja kirjanduse vastu huvi tundma. Nii olengi läbi elu olnud kahe isanda teener: tehnika, mis andis leiva, ja kirjandus, mis tõi rõõmu ja rahuldust. Oma vanaisale Alfredile pühendan käesoleva raamatu nimiloo – ülevaate tema kodutalu käekäigust läbi aastakümnete, mis ilmub esmakordselt.Peale selle on siia raamatusse koondatud minu põhitöö kõrval kirjutatud lühiproosat, samuti ka paar viimastel aastatel ilmunud, aga ka mõned seni ilmumata lühilood. Novell „Udu teel“ on minu debüütteos, mis märgiti ära 1963. aasta „Loomingu“ novellivõistlusel, kannab tolle ajastu pitserit ja on ära toodud originaalkujul. Jutustusena loetav on ka filmistsenaarium „Tuuline saar“, mis sai 1977. aasta võistlusel II (tol võistlusel kõrgeima) preemia. Režissöör Veljo Käsperi muudetud stsenaariumi järgi valmis sellest „Tallinnfilmis“ 1982. aastal film „Pihlakaväravad“. Novelli „Päevast päeva“ kirjutasin oma toonase ettevõtte Venemaalt tulnud direktori kohta ja see tähendas mulle uue töökoha otsimist. Ka teised lühemad novellid on sündinud tõsielust. Nii et – head lugemist!