Книги, похожие на «Marje Ernits, Tiiu talu tütrekene»

Haarderite perekond elab rahumeelset elu väikesel saarel ja armastusest ses peres puudu ei ole. Aga mis saab siis, kui leebet meest tabab üks kaotus teise järel ja viimaks mõtegi kaotusest talumatuks muutub?Võibolla põgeneb ta kõige eest. Võibolla otsustab ta tappa omaenda ema. Surnuks kuulutada oma laps. Lasta hääbuda oma naisel. Võibolla vajub ta asjadesse, millest loobuda ei suuda. Võibolla.Ja kuidas kasvab armastatud laps pahupidi maailmas, kus hea on halb ja õige on vale, kus pimedus on valgus ja surnud on elavad? Laps, kes ei tohi võõrastega rääkida. Ja kes ei kahtlegi, et isa hoiab teda vanas konteineris peidus puhtast armastusest.„Vaik” on kaunis lugu õrnusest, armastusest ja ustavusest. Ning see on kohutav lugu kaotushirmust, kinnihoidmisest, kokkuvarisemisest, paranoiast ja tahtmatust julmusest.Ane Riel (s 1971) debüteeris romaanikirjanikuna raamatuga „Liseleje lihunik” (2013). „Vaik” valiti 2016. aastal Taani parimaks põnevusromaaniks ja samal aastal võitis teos Põhjamaade kriminaalkirjanduse auhinna Klaasist Võti.

Äsja keskkooli lõpetanud Liv elab koos oma ema, tunnustatud kunstniku Angelika Rossdaliga Norras põhjapolaarjoone lähedal. Üksiklasest tüdruk saadab päevi õhtusse pildiraamatuid vaadates ja suvitajate järele nuhkides. Livi ainus sõber on vanamees, kes lummab teda lugudega trollidest, näkkidest ja salapärasest huldra’st, imekauni neiu kuju võtvast vaimust, kes ahvatleb noori mehi surma minema. Siis aga upub kaks venda vaid mõnenädalase vahega mõistatuslikel asjaoludel. Olid need õnnetusjuhtumid – või meelitas noormehed hukatusse kuritahtlik vaim? Šoti kirjanik John Burnside (s 1955) avaldas oma esimese luulekogu 1988. aastal. Lisaks arvukatele auhindadele luulekogude eest on Burnside võitnud tunnustust oma mälestusteraamatuga „Vale mu isa kohta“ (2006), mis kõneleb ängistavast poisipõlvest türanliku alkohoolikust isa meelevallas. Autobiograafia järg „Ärgates Lelulinnas“, kus Burnside kirjeldab eredalt oma heitlust alkoholi ja uimastitega, ilmus 2010. aastal.

Kuuled jutte, kuidas see teistega on juhtunud. Tunned neile kaasa. Ja tead sügaval sisimas, et sinu endaga ei juhtu seda mitte kunagi. Ehkki tegelikult pole sul õrna aimugi.See on romaan ellujäämisest ja ühe punaseruudulise jope tähtsusest. Taltsatest leegiheitjatega kaljukassidest. Põhjatust tundrujärvest, kuhu keegi minna ei tohi, ja sellest, kuidas end lõpuks püsti ajada, ehkki oled surmkindel, et rohkemaks pole sa suuteline.„Üks rabavamaid abielulahutuse kirjeldusi, mida ma kunagi olen lugenud, halastamatult aus jutustus sellest, mis tunne on, kui sind petab, põlgab ära ja jätab maha sulle kõige kallim inimene.”Jens Liljestrand, Expressen

Shetlandi saarestikku kuuluval tillukesel Fairi saarel, mida maailm tunneb eeskätt imepeente kudumite ja kuulsa linnuvaatlusjaama järgi, rullub lahti Agatha Christie vääriline mõrvamüsteerium. Ann Cleevesi kriminaalromaan paneb proovile lugeja tähelepanelikkuse, järeldusoskuse, inimesetundmise ja kaasaelamisvõime ning tutvustab ühtlasi eesti lugejale nii võõrapärast, ent teisest küljest ka tuttavlikku olustikku.Noor Shetlandi politseinik Jimmy Perez – see nimi pärineb enam kui neljasaja aasta tagant, ühelt Võitmatu Armaada madruselt – saabub koos oma armsama Franiga kodusaarele, et tähistada koos vanematega oma kihlust. Kihluspidu toimub linnuvaatlusjaama söögisaalis ja külalisteks kutsutakse ka vaatlusjaama personal ning kohalviibivad külastajad – kirglikud asjaarmastajatest linnuvaatlejad. Ning siis juhtub midagi ootamatut. Idülliline, vähem kui saja püsielanikuga saareke muutub tormist äralõigatuna omamoodi põrguks ja tormivangi jäänud linnuhuvilised peavad elama teadmisega, et nende keskel puhketoas ja nende ühises söögilauas istub mõrvar. Ainult et kes? Torm kestab, lahendus ei näi lähenevat. Kuni …