Книги, похожие на «Thomas Salumets, Kujuneda sunnita. Mõistmaks Jaan Kaplinskit»

„Lady Almina ja tegelik Downton Abbey” pajatab elust Highclere’i lossis, kus leiab aset populaarne telesari „Downton Abbey”. Peategelaseks on lossi üks kõigi aegade tuntumaid elanikke, leedi Almina, viies Carnarvoni krahvinna. Põneva loo Highclere’i rikkalike arhiivimaterjalide põhjal on kokku pannud praegune krahvinna Carnarvon. Nii nagu leedi Cora Crawley filmis, oli ka leedi Almina rikka mehe tütar. Töösturi ja pankuri Alfred de Rothschildi päratu varandus päästis krahv Carnarvoni esiisade kodu, kui 19-aastane Almina 1895. aastal krahvile mehele läks. Lugeja saab suurepärase ülevaate nii tolle ajastu ühe mõjukama perekonna elust kui ka lossis töötanud arvuka teenijaskonna tegemistest. Esimese maailmasõja ajal rajas leedi Almina lossi haavatud ohvitseridele laatsareti, mille ta hiljem Londonisse üle kolis. Tema valitsusaeg lossis lõppes 1923. aastal koos krahvi surmaga.280 lk

Tuntud lastearsti Adik Levini elulooraamat jutustab Valgas sõja jalus sündinud juudipoisi käänulisest kujunemisest armastatud lastearstiks esmalt uskumatus Kasahstanis ning seejärel Eestis. Raamatust leiab värvikaid karaktereid ja seiku toonasest üliõpilaselust Leningradis, kasahhide elust-olust ja parteilisest entusiasmist, tervishoiust nõukogude moodi, esimese ema- ja lapsesõbraliku lastehaigla ülesehitamisest Tallinnas ning võitlusest humaanse meditsiini eest lääne- ja idarindel. Ei puudu ka sõnaka doktori toitumisalased nõuanded ning viimastel aastatel meedias elavalt kajastatud Role kliiniku lugu. Raamat julgustab lugejat tervisest, oma kõige kallimast varast teistmoodi mõtlema, mitte uskuma moodsa tervishoiu müüte ning oma ja laste hea tervise eest julgemini seisma.

"Kirjutan sulle esimest korda. Ma ei tea su vanust,tausta ega konditsiooni, aga tunnen, et pean sulle kõigepealt selgitama, mida sa oma käte vahel hoiad. Kuigi ma räägin selles raamatus oma elust, ei pea ma seda siiski elulooraamatuks. Eesti raamatupoodide riiulitel on küllaga erinevate inimeste elulugusid, sest põhjamaist ja kinnist eestlast huvitab kõige rohkem ikka teiste elus toimuv. Neid raamatuid lugedes saab hea juhul teada, et kellelgi teisel läheb samamoodi kui lugejal, ja paremal juhul läheb tal hulleminigi. Sellisel juhul saabub hinge rahulolukübemeke. Vähemalt minule mõjuvad teiste halvad uudised just niimoodi. Mõtlen, et kurat, mul pole hädakedagi, vaata Clintonit või Kennedyt.Ahjaa, „Minu Kennedy“. Miks selline pealkiri? Ärge saage valesti aru, ma ei samasta ennast Ameerika Ühendriikide presidendiga. Mul ei ole suurushullustust. „Minu Kennedy“on mingil määral see võõras kole juhtum, mis paneb mõtlema, et mul endal on ikka väga hästi. „Minu Kennedy“ on lahendamata lugu või mõistatus. Mind seob temaga miskija samas ka mitte midagi."Stig Rästa

Rahutuuril oli Aavo Pikkuusi võit valus. Liidrit tõrjuti ja tõugati, kolm kukkumist viisid puusalt liha. Kaaslased naelutasid hotellitoas Pikkuusi voodi kohale veerandmeetrise naela ja riputasid jala tugeva lindiga õhku, sest haavatud puus ei tohtinud voodit puudutada. Siiski sai magada üksnes valuvaigistite ja unerohu toel. Oli hommikuid, kui vägevaimadki konkurendid ei uskunud, et Pikkuus võiks veel stardijoonele tulla. Aga eestlasest rattur tuli kui ilmutus. Selg sirge, pea püsti, lonkamine varjatud, valugrimass ähvardava võitlejapilgu taha peidetud. Puusale oli kinnitatud salajane rõngasside, mis ei lasknud pükstel haavu hööveldada. Koos Pikkuusiga olümpiakulla võitnud valgevenelane Vladimir Kaminski: “Aavo on inimene, kes läbib ka pimedaid kurve pidurita – mitte üksnes võistlusrajal, vaid kogu elus.” Teenekas ja nõudlik Viktor Kapitonov, ka ise olümpiavõitja: “Andke mulle kuus Pikkuusi ja me võidame maailmas kõiki profimeeskondi!”