Книги, похожие на «Theophile Gautier, Öö Kleopatraga»

Leelo Kassikäpa ainult täiskasvanutele mõeldud kogumik „Pikantsed jutukesed” koosneb kahekümnest erootilise alatooniga lookesest, mis on kohati väga üksikasjaliku seksistseeni kirjeldusega vürtsitatud. Siiski ei kohta me rõvedaid väljendeid, vaid naiselikult pehmes kõnepruugis kaasahaaravaid ladusaid lookesi, mille kohta naissoost lugeja avaldas arvamust, et üht rida lugedes haaravad silmad juba kiiresti järgmist. Meessoost lugeja arvamusel on neid lugusid võimatu lugeda, ilma et nad sind „käima tõmbaks”. Sellisel juhul on need lookesed meie madala iibe korral igati teretulnud vaheldus välismaistele pornosaitidele, mida, olgem ausad, mõned mehed suure andumusega vaatavad.… Mees ei andnud talle aega pikalt mõelda. Asus kohe energiliselt tegutsema, tema nõudlikud käed kobasid naise ihu ja liikusid sihikindlalt allapoole – keelatud tsooni. Katre ei suutnud enam tõrkuda, ühtegi mõtet ei olnud peas. Kindlasti oli selles omajagu süüd joodud veinil. Mõistus oli tema keha reetnud ja ürgsele kutsele valla jätnud. Seda olukorda mees nüüd kiiresti kasutaski. Tema käsi liikus mööda naise paljast säärt ülespoole … siis veel kõrgemale … lõpuks ei olnudki enam kuhugi liikuda ja selles kohas tundis mehe käsi, et naine on tema jaoks täiesti valmis. Seejärel pani mees oma teise käe naise alaseljale ja sealt edasi aluspükste ääre alla, paljale ihule. Peatus hetkeks kõhklevalt, justkui luba küsides …

Astara, kelle maadeuurijaist vanemad hukkusid maavärinas, on rahvusvaheliselt tuntud rikka Sir Roderick Worfieldi hoolealune. Külastades pärast neiu koolilõpetamist Pariisi, ostavad nad Johann van Aacheni maali «Parise otsus».See annab Sir Roderickile mõtte lasta Astaral valida oma kolme vennapoja seast endale abikaasa, kellele ta jagaks onu suurt varandust ja maavaldusi.

Hiina muinasjuttude valimiku 18 loo hulgas on nii mõistujutte kui legende jumalatest, kummituslugusid, müüte ning palju muud, mis pakub põnevat lugemist nii lastele kui ka folkloorihuvilistele täiskasvanutele.

Poola varalahkunud klassiku jutukogu „Liivakella sanatoorium“ lugudes jõuavad lugeja ette kevade avarad, kasvu jagu suuremad päevad, hiigelsuurt musta roosi meenutavad juuliööd ja Maximilian, kelle pääsukesed võtavad värelevatesse jutumärkidesse, nii et temast saab õnnelik tsitaat, kirjutatud pidulikus kursiivkirjas ja säutsutud igasse ilmakaarde.

Herdis Ojasu debüütromaan „Julgus elada” räägib loo naisest, kes – olles saanud elult valusa löögi – purustab kõik raamid ning käitub nii spontaanselt ja ebamõistlikult, kui suudab. Ta loobub kõigest: edukast karjäärist, perest, sõpradest ja mugavast linnaelust ning üürib üksiku maja Kreeka mägedesse. Ta pakib kohvri ja otsustab elada – elada vabana. Vabana kohustustest, argirutiinist ja raamidest.Läbinisti linnainimesena õpib ta tundma elu maal ning taltsutama oma hirme Lõuna-Kreeka metsikus looduses. Tal tuleb põgeneda mastaapsete metsatulekahjude eest, ekselda mägedes ja võidelda tormiga Vahemere kaljukoopas. Ta seikleb Ateenas, Peloponnesose poolsaarel ja selle väikekülades. Juhused viivad teda kokku inimestega, kellel kõigil on oma lugu rääkida. Lugu, mis annab julgust.Julgust elada.