Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.
Книги, похожие на «Луиза Хей, Tervenda end ise»
Kuigi vahel võib sulle tunduda, et sa oled elust ja maailmast täiesti eraldi ning pead oma eksisteerimise eest võitlema ja vaeva nägema, ei ole nii. Sinu roll siin ilmas on lihtsalt olla. Kas see olemine ehk kogemus elust on positiivne või negatiivne, on täiest sinu otsustada ning luua.„Päev peale ärkamist“ on raamat spirituaalsest ärkamisest. See räägib, kuidas universum töötab ja kuidas seda teadmist kasutades oma elu teadlikult positiivseks muuta. Luba sel raamatul olla teeviit sinu teel endasse, oma tõelise olemuse juurde. See on meeldetuletus, et sinust saab kõik alguse, et sina oled see, kes loob enda kogemuse.
Selles raamatus tuleb juttu erootikast ja seksi poeetikast, erootilise iha olemusest ja sellega kaasnevatest dilemmadest. Mis tunne on kedagi armastada? Mille poolest erineb see tundest kedagi ihaldada? Kas meeldiv lähedustunne tähendab ka suurepärast seksi? Miks just lapsevanemaks saamine voodielule tihti hukatuslikult mõjub? Miks keelatu on nii erootiline? Kas on võimalik, et tahame seda, mis meil juba olemas on?Kui räägime seksist tänapäeva püsisuhtes, siis teeme pahatihti juttu hoopis raugevast kirest ja toome hulga ettekäändeid, miks erootika on justkui paratamatult hävingule määratud. Tänapäeva paaridel on liiga kiire, liiga palju stressi, liiga palju tegemist laste kasvatamisega, nad on seksiks liiga väsinud.On keeruline äratada põnevust, ootusärevust ja iha samas suhtes, kust otsime ka turvalisust ja stabiilsust. Samas pole see ka võimatu. Kutsun üles mõtlema, kuidas segada turvalisuse hulka riske, tuttavliku hulka salapära ja püsiva hulka uudsust. Sel teekonnal vaatleme, kuidas tänapäeva armastuseideoloogia satub mõnikord vastuollu iha seaduspäradega.
Olen alati mõelnud, et kunagi kirjutan raamatu. Oma elust. Nii palju on saanud nalja, nii palju on olnud uskumatuid seiklusi, kokkusattumusi, kurbust ja õnne.Kirjutada mulle meeldib. Ja pensionäripõlveks on mälestused settinud kullaks ja mullaks. Liigne emotsioon ja ebaolulised seigad on minema hõljunud, jäänud on vaid ehtne ja hea. Nii ma arvasin. Mida ma arvata ei osanud, on see, et kirjutan raamatu juba nüüd, neljakümne seitsmesena, kiiruga, telefonis ühe sõrmega tippides. Ja mõeldes mitte oma elust, vaid suremisest.2017. aastal ALS-i diagnoosi saanud Jane Paberit on esimene eestlane, kes ravimatu haiguse tõttu otsustas oma elu lõpetada abistatud enesetapuga Dignitase kliinikus Šveitsis. Tema erakordne lugu tekitas ühiskonnas avaliku diskussiooni, kus räägiti surmast, abistatud enesetapust, palliatiivravist ja paljudest muudest inimväärset elu puudutavatest teemadest. Jane pidas oma missiooniks ALS-i-teadlikkuse tõstmist, sotsiaalsüsteemi kitsaskohtadest ja väärikast elu lõpust rääkimine oli tema viimane töö.Tegemist on kaasahaarava raamatuga, mis teema süngusele vaatamata sisaldab parajalt huumorit ja helgust. Jane oskas näha positiivset seal, kust seda tavaliselt otsida ei osata. Ta oskas kirjeldada sügava sisemise veendumusega ka kõige tavalisemaid eluhetki. Raamatu muudab huvitavaks just autori võime näha seda, mis on tõeliselt tähtis ja kaunis, eristada olulist vähemtähtsast ja seda kirjeldada viisil, mis ei jäta kedagi külmaks. Ostes raamatu „#ükskilihaseiliigu“ toetate Janno Puusepa Fondi.
Meist igaühel on kaitseingel, kes kannab nime ja armastab seda, kelle eest ta hoolitsema on saadetud. Ta rõõmustab koos sinuga ning nutab, kui sina nutad. Sinu kaitseingel on sinu igavene kaaslane, kes abistab sind päeval ja ööl, alates sinu sündimise hetkest kuni sa astud üle läve igavikku. Prantsuse autori René Lejeune kirja pandud raamatus „365 päeva oma kaitseingliga” on aasta igaks päevaks üks kaitseingli sõnum, mille üle mõtiskleda ja mediteerida. René Lejeune (1922-2008) sündis Bitches Lorraine’is. Ta oli kümne lapse isa, kusjuures kaks nende hulgast olid adopteeritud Brasiiliast. Saksa kirjanduse ja kultuuri professorina õpetas ta Metzi ja Algeri lütseumites, Õpetajakoolituse Instituudis ning Strasbourgi Poliitikauuringute Instituudi humanitaarteaduste osakonnas. Samuti oli R. Lejeune São Paulo lütseumi „Pasteur” (Brasiilia) direktor aastatel 1963-1967 ning Genfi Rahvusvahelise kooli tegevdirektor aastatel 1968-1978. Ta on kirjutanud veel biograafiaid ning vaimulikke raamatuid, olles mitmete aastate jooksul kaastöötaja kuuväljaandele „Stella Maris”. Raamat kuulub sarja «Sõna ja tegu».
Понравилось, что мы предложили?