Книги, похожие на «Терри Пратчетт, Mort»

[…]Allee on hämar ja inimtühi – see vist mõjubki mu meeleolule ja ma ütlen poolvaljult, isegi õrnalt: „Loodame, et minu poisil on kõik hästi.” Siis mõtlen ma Agnesele – korraks kujutlen teda üsna selgesti teki all lamamas: ei tea, kas ta vasaku jala natuke moondunud varvas on teki alt väljas või mitte? – ja jälle libiseb härdusehoog nagu kerge puudutus minust üle.Istun pingile. Mul on siis nüüd poeg… Ent see kõik on minust kuidagi kaugel. Ma näen küll selgesti, kuid nii, nagu vaataksin binoklisse, mis on valepidi käes.[…]

Vlad Taltos on nõid ja palgamõrvar, kes elab Dragaera-nimelises maailmas, mida asustavad peamiselt pika elueaga võlurid. Dragaeras käib pidev vastasseis inimeste ja võlurite vahel – inimesed on alla surutud ja põlatud, mistõttu on ka Vlad palgamõrvari karjääri valinud – et tappa dragaeralasi.„Taltos“ on ajalises järjekorras kõige esimene Vlad Taltose lugu, milles ta tutvub veidi ennasttäis Dragaera aadliku isand Morrolaniga, läbinägeliku ja kergesti vihastava leedi Alieraga ning aastatuhandete vanuse ebasurnu, Dzuri mäel elava salapärase võluri Sethra Lavode’iga. Vlad hakkab mõistma, et neil on teda millegipärast hädasti vaja, ja leiab end ootamatult äärmiselt ebamugavatest paikadest. Kuid ta ei satu neisse üksi.

Kogumikus on eesti autoritelt:Miikael Jekimovi verine lugu kosmosepiraatidest, «Tormiga saabub ka veritasu»,Mairi Lauriku kaugtuleviku teaduslik fantastika «Surf ajalainetel», VeikoBelialsi ja J. J. Metsavana ühes Strugatskite maailmas toimuv lugu «Neli kohtapeale koma», Mann Loperi aurupungilik alternatiivajalugu 1905. aastarevolutsioonist Eestis – «1905», Tamur Kusnetsi lõbusas laadis esimesekontakti lugu «Ootamatu jahisaak», Armin Kõomägi düstoopse tuleviku-Eestivirtuaalreaalsuse jutt «Punamütsike», Jaagup Mahkra stiilipuhas mõõga jamaagia lugu «Umgolla mustad maagid».Täheaja numbri tõlkeosa tutvustab ulmeklassikut C. L. Moore’i (1911–1987).Tema tegelast Loodekaare Smithi peetakse üheks Han Solo tegelaskujuinspireerijaks (lugu «Shambleau»). Joiry Jirel on mõõga ja maagia kirjanduseilmselt esimene naissoost mõõgakeerutaja (lugu «Jirel ja maagia»). Lugu«Ajavärav» räägib väljaspool aega ja ruumi paiknevast olendist, kesarmastab koguda maailmast tema jaoks huvitavaid elusolendeid ja asju, paigutadesneid siis oma isiklikku muuseumi. Lisaks leiab numbrist veel Raul Sulbiülevaateartikli C. L. Moore’i elust ja loomingust.

"Vaikiva metsa" järgÜlimalt intelligentne põnevik. – The TimesTana French on kindlasti viimase kümnendi kõige huvitavam, kõige olulisem krimikirjanik. – The Washington PostKuus kuud pärast viimast eriti rasket juurdlust on uurija Cassie Maddox Dublini mõrvarühmast lahkunud ega mõtlegi sinna naasta. Kuni tuleb pakiline telefonikõne ja ta kutsutakse viivitamatult Dublini lähistele kuriteopaika.Alles surnukeha nähes mõistab Cassie, miks teda sellise kiiruga kohale kutsuti. Mõrvatud noor naine on temaga äravahetamiseni sarnane. Eriti veider on aga see, et naise dokumendil seisab nimi Alexandra Madison, mida Cassie kasutas aastaid tagasi salaagendina. Korraga on uurijatel kaks ülesannet – selgitada välja tüdruku mõrvar, aga mis veelgi olulisem, teha kindlaks ohvri identiteet. Politseil ei ole aimugi, kes see tüdruk on ning Cassie endine ülemus otsustab kasutada ainukordset võimalust: saata Cassie salaagendina Lexie asemele, et meelitada mõrvar oma alustatud tööd lõpetama. Kui reaalsus ja fantaasia aga lootusetult ühte sulavad, ähvardab Cassiet oht end igaveseks kaotada.Tana Frenchi erakordselt õnnestunud debüütromaanile „Vaikiv mets” järgneb samavõrd köitev psühholoogiline põnevuslugu, millega ta tõestab veel kord, et kuulub praeguse aja parimate krimikirjanike hulka. „Peegelpilt” on teine osa Dublini mõrvarühma juhtumite sarjas, mille iga osa võtab fookusesse uue peategelase, kes on lugejale eelmisest osast küll tuttav, kuid pole täitnud keskset rolli. Tana French paneb „Peegelpildiga” kümnesse – see on täiuslikult komponeeritud. – Entertainment Weekly Ei ole täpne öelda, et Tana French on üks paremaid krimikirjanikke. Õigem oleks nimetada teda lihtsalt tõeliselt geniaalseks kirjanikuks. – Gillian Flynn