Книги, похожие на «Shari Lapena, Teisel pool seina»

20.45. Muidugi on tõsi, et olen palju kordi kujutlenud, kuidas lähen ultraheliuuringule koos Markiga ja kuidas Danieliga – aga ometi mitte mõlemaga korraga. Ikka veel vallalisele ja lastetule Bridgetile, kelle bioloogiline kell tiksub juba kuuldavalt valjusti, saab osaks üllatus, et ta on rase. Aeg-ajalt kipub selle vägagi teretulnud seisundiga seotud rõõmu varjutama aga päris oluline ja vastikult ebamugav küsimus: kes on lapsukese isa? Kas lugupeetud ja korralik Mark Darcy, silmapaistev inimõiguste eestkõneleja? Või hoopis võluv ja vaimukas Daniel Cleaver, silmapaistev jobukakk? 19.00. Jääb mulje, nagu oleks nende kehastuses tegu ühe täiusliku mehe kahe poolega, kes üritavad terve elu teineteist üle trumbata. Ja nüüd etendab see komplekt oma näitemängu edasi mu kõhus. Juba tuntud headuses humoorikas ja liigutavas loos, mis räägib lapseootuspaanikast ja emadusõndsusest, aga ka seltskondlikust, töisest, tehnoloogilisest, kulinaarsest ja sünnituspabinaga koos käivast kaosest, on Bridget Jones – globaalne nähtus ja kogu maailma kõige armastatum üksiklane – tagasi, kõht ees. HELEN FIELDING on kirjutanud Bridget Jonesist raamatud „Bridget Jonesi päevik“, „Bridget Jones: täitsa lõpp“ ja „Bridget Jones: poisi järele hull“. Üksiti kuulus ta ka nende raamatute põhjal valminud filmide stsenaristide hulka. „Bridget Jonesi beebi: päevikud“ on tema kuues romaan. Tal on kaks last ning ta elab vaheldumisi Londonis ja Los Angeleses. „Helen Fielding on humoorikamaid briti autoreid ja koomiline Bridget Jones on geniaalne tegelaskuju.“ – Nick Hornby „Säravalt humoorikad lood!“ – Salman Rushdie

TAGASIPILK KÄIDUD TEELETeekonna lõpul vaadatakse ikka tagasi ja meenutatakse teel läbielatut. Arvan, et mind lapsena kasvatanud vanaisa Alfred, eluaegne eesti keele õpetaja, võiks oma tütrepojaga rahul olla, sest tänu temale hakkasin juba nelja-viie aastasena raamatute ja kirjanduse vastu huvi tundma. Nii olengi läbi elu olnud kahe isanda teener: tehnika, mis andis leiva, ja kirjandus, mis tõi rõõmu ja rahuldust. Oma vanaisale Alfredile pühendan käesoleva raamatu nimiloo – ülevaate tema kodutalu käekäigust läbi aastakümnete, mis ilmub esmakordselt.Peale selle on siia raamatusse koondatud minu põhitöö kõrval kirjutatud lühiproosat, samuti ka paar viimastel aastatel ilmunud, aga ka mõned seni ilmumata lühilood. Novell „Udu teel“ on minu debüütteos, mis märgiti ära 1963. aasta „Loomingu“ novellivõistlusel, kannab tolle ajastu pitserit ja on ära toodud originaalkujul. Jutustusena loetav on ka filmistsenaarium „Tuuline saar“, mis sai 1977. aasta võistlusel II (tol võistlusel kõrgeima) preemia. Režissöör Veljo Käsperi muudetud stsenaariumi järgi valmis sellest „Tallinnfilmis“ 1982. aastal film „Pihlakaväravad“. Novelli „Päevast päeva“ kirjutasin oma toonase ettevõtte Venemaalt tulnud direktori kohta ja see tähendas mulle uue töökoha otsimist. Ka teised lühemad novellid on sündinud tõsielust. Nii et – head lugemist!

Puhkusesaare Fuerteventura rannas seisab uhiuus auto. Selletagaistmel on pappkast, mille sees surnud imik. Mitte keegi ei otsi teda taga.Auto juht on jälgi jätmata kadunud ja läbisõidumõõdikult vaatab vastuabsurdne näit.Fuerteventura ei vaja inetut lahendamata kriminaalasja, mis võiks turistidsaare baaridest ja randadest eemale peletada. Kohalik politsei üritab tülikasttoimikust pettuse abil vabaneda, ent saarel elav taanlane Erhard ei suuda asjadesellise käiguga leppida ja otsustab tõe omal käel välja selgitada. Erhard on ligi paarkümmend aastat oma perest lahus ja kodumaast eemal olnud. Taelab üksildases mägionnis, oma tagasihoidlikku elatist teenib ta taksojuhi jaklaverihäälestajana ning vaba aega sisustab alkoholi ja juturaamatutega. Ta eioota enam ammu elult midagi. Kui aga elu hakkab temalt äkki riskantseidotsuseid ja leidlikke lahendusi nõudma, võtab Erhard väljakutse vastu – niienda kui ka teiste üllatuseks. Kui esimene samm on tehtud, ei ole enamtagasiteed.Surnud lapse lugu raputab Erhardi loiust oleskelust üles, aga kuidas suudabüks vana mees, ajast maha jäänud luuser, kes internetist, mobiiltelefonistega sotsiaalmeediast midagi ei tea, lahendada mõistatuse, mille niidid ulatuvadFuerteventurast märksa kaugemale?Taani kirjaniku Thomas Rydahli põnevikku „Eremiit“ peeti 2014. aasta üheksüllatavamaks esikromaaniks ja see tõusis kiiresti raamatute müügiedetabelitetippu. Romaan pälvis 2014. aasta Taani kirjandusdebüüdi auhinna, 2015. aastaTaani krimi- ja põnevusromaanide auhinna ja Põhjamaade krimi japõnevusromaanide auhinna Klaasist võti nominatsiooni.

Patrik Hedströmil ja tema kolleegidel Tanumshedepolitseijaoskonnast on olnud rahulik talv, ent kevade tulles hakkab asjujuhtuma. Jaoskonda saabub uus kolleeg Hanna Kruse, asulas hakatakse filmimakõmulist tõsielusarja „Fucking Tanum” ja taas kord leiab Fjällbackas asetvägivaldne surm. See, mis esialgu paistab tavalise autoavariina, osutubmõrvaks. Kui Patrik avastab seosed sarnaste juhtumitega üle kogu Rootsis,mõistab ta, et kurjategija südametunnistusel on tõenäoliselt rohkemgielusid. Veidi hiljem leitakse üks tõsielusarjas osaleja tapetunaprügikastist. Kas see jõhker mõrv on seotud nende tagaotsitavasarimõrvariga? „Murelind” on põnev, kaasahaarav ja põletavalt aktuaalnekrimiromaan, milles Patrik Hedström peab seisma silmitsi oma elu suurimaväljakutsega ja töötama paralleelselt kahe mõrvajuhtumiga, samal ajal kuitohutu kiirusega lähenevad tema ja Erica pulmad. CAMILLA LÄCKBERG (sünd 1974)on Rootsi menukaim naissoost krimikirjanik. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui30 keelde ja müüdud 55 riigis üle 15 miljoni eksemplari. „Murelind“ ontema neljas raamat eesti keeles