Книги, похожие на «Eduard Bornhöhe, Teekond õhtu Euroopasse»

Täheaja 18. köites on Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia viienda jutuvõistluse võidutööd. Siit võib lugeda koloniaalajastu Hiina ülikuid teenivatest salapärastest tegelastest, aga ka detailselt ülesehitatud aurupunk-maailmast. Vaimukas jutus sõlmib kass kuradiga lepingu, mis ta omanikule pehmelt öeldes peavalu põhjustab. Modifitseeritud dissidendid võitlevad militaarvalitsuse vastu. Sõjaväelane satub postapokalüptilises Eestis deemonlikku lõksu. Riia keisririigis kohtuvad eradetektiivid ajalooliselt tuntud suurmehega. Kübermaailma elanikud püüavad ellu jääda maatöid tehes. Elame kaasa kahe õe kannatustele sõjakeerises. Mõtleme isa ja poja suhetele külaühiskonnas, kus turistidele küttimisretki korraldatakse, ja saame teada, miks keegi pole enam hulk aega Kuul käinud.

Tõeliselt hirmutav. – Ruth WareSa näed oma töökaaslasi iga päev.Aga mis on see, mida sa nendes ei näe?Amira, Sarah, Paula, Ewan ja Charlie on aastaid koos töötanud – nad teavad, millist kohvi keegi neist eelistab, kelle isiklik elu on üks suur sasipundar, kes ei saa laste pärast öösiti magada. Kuid nende mugav kontorirutiin lüüakse segi, kui saabub uus agressiivne ülemus…Korraga muutub õhustik kõhedaks. Kes salamisi teisi vihkab?Keda piinab minevik?Kes on suuteline mõrvaks?Tammy Cohen on kirjutanud mitu tunnustatud romaani, mille keskmes on peretülid. Psühholoogiliste põnevikega on ta saavutanud aga erakordse menu. Cohen elab Põhja-Londonis koos elukaaslase ja kolme (peaaegu) täiskasvanud lapsega ning ühe halvasti käituva koeraga. Paremat psühholoogilist põnevikku on raske leida. – C. L. TaylorVärske lähenemisega ja nutikas psühholoogiline triller. See oli suurepärane! – Clare Mackintosh.Nauditavalt terav põnevik. – Heat MagazineSee kaasahaarav põnevik annab kontorisuhetele täiesti uue mõõtme. – Closer MagazineHäiriv, pinget täis ja täiesti võimatu käest panna. – Woman & HomeHoiab lugeja teadmatuses kuni päris lõpuni välja. – i MagazineJahmatavate pööretega põnevik, mis üllatab lõpuni välja. – Sunday MirrorPeajagu teistest üle. – Daily MailTõeliselt pöörane. – Emma Kavanagh

Vene klassiku Aleksandr Kuprini jutukogu. Laste aed Allez! Gambrinus Granaatidega käevõru Hobusevargad Imeväärne arst Juurdlus Vaga elu Kui ma näitleja olin Maa põues Mehaaniline kohtumõistmine Miljonär Moolok Must välk Olesja Olgu neetud! Öömaja Püha vale Tervisejoomine

„Katre” on esimene romaan Leelo Kassikäpatriloogiast ,,Kui vanad naised armuvad”.Romaani peategelane Katre on kuldse keskeakünnise ületanud. Naine on oma neli last suurekskasvatanud ja seega on tema elutöötehtud. Elu üksluisus ei rahulda tegusat naist.Ta igatseb enda ellu veel midagi. Katre ei suudaleppida mõttega, et tema jaoks ei olegienam midagi tulemas ja kogu edasine elu onsurmani paika pandud.Kui Katre ellu ilmub Mattias, armub naineeneselegi ootamatult. Mees vallutab kõik naisemõtted ja tunded. See on lugu sügava hingeeluganaise elu viimasest kõikehaaravast kiindumusest,kirglikust keelatud armastusest.Romaani lõpus jõuab tegevus tagasi Katrelapsepõlve, mis möödus sõjajärgsetel aastatelVõrumaal väga vaeses neljalapselises peres

Kuigi teismelist Fauri köidab üksinduse imeline maailm, kannustab teda ka soov olla keegi teine, igatsus saladusliku muu järele.Nii leiab ta endale eeskujuks vanema noorhärra, kelle põnevasse ellu püüab ta päev-päevalt üha enam sulanduda.Paraku muutubki mõlgutamisi ette kujutatu reaalsuseks, võimaluseks osaleda hoopis teistsuguses maailmas, mõõtmatult erinevas, kus ta tegelikult elab.Ümbritsev kiretus seevastu lisab kentsakaid varjundeid president Urho-Urhole, kes hea tahte saadikuna juhtub naaberriiki külastama.Meisterlikult loodud tegelaskujude seas eristub ehk enim raamatu teine peategelane Mirt, kelle unistus valgest vannikohvikust realiseerub suletud ühiskonnale ja väikelinnale kohaselt aga hoopis ootamatul kujul.Ignar Fjuk sündis Tartus, päeval, mil Stalinit maeti ja seetõttu pool linnast nuttis, teine aga varjas truult rõõmupisaraid. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, teeninud elatist linnaplaneerija, arhitekti ja ajakirjanikuna, tegutsenud kunstniku ja pedagoogina ning istunud rahvaesindajana Toompea suures saalis ajal, kui poliitika eesmärgiks oli eelkõige veel ühishüve.