Книги, похожие на «David Foster Wallace, Teatavate piiride poorsusest»

„Lume ja tuha hingus” jätkab Diana Gabaldoni ülipopulaarset „Võõramaalase” sarja.Me kohtume ajarändurist kirurgi Claire Fraseri ja tema vapra punapäise abikaasa Jamiega taas aastal 1773 Põhja-Carolina südamaal – tsivilisatsiooni äärealal, sõja künnisel ja poliitiliste keeristormide tõmbetuultes.Ajaränduritena teavad Claire, tema tütar Brianna ja väimees Roger MacKenzie iseseisvussõja tulemust, aga astuda võitjate poolele liiga vara oleks surmavalt ohtlik. Fraseritel ja MacKenziedel tuleb karta relvastatud indiaanlasi, isehakanud rahvakaitsekomiteesid, kuninga sõjaväge, vaenulikult meelestatud presbüterlasi, reetlikke tuttavaid ja … mõrtsuklikku emist.

Jaan Kaplinski esseistlikus raamatus «Isale» on kaks poolust. Ühelt poolt püüab ta avastadaoma Poola päritolu isa elu ja suguvõsa ning taastada isa kunagiste tuttavate mälestuste abiltema elu Tartus enne Venemaale vangilaagrisse saatmist. Teiselt poolt on raamat pöördumineisa poole, keda ta õieti ei mäletagi. Kaplinski kirjeldab isale oma elatud elu, arusaamistmaailmast ja suhteid lähedastega.

Marusja Klimova on marginaali ja dekadendi mainega kirjanik. Tema raamatud kutsuvad lugejais esile täiesti ettearvamatuid reaktsioone: hämmingust ja nördimusest fanaatilise kummardamiseni, kuid ükskõikseks ei jäta need kedagi. Tuntud on ka tema hiilgavad Louis-Ferdinand Céline’i, Jean Genet’ ja teiste prantsuse kirjanike tõlked. 2006. aastal autasustati Marusja Klimovat Prantsuse kirjanduse ja kunsti ordeniga.„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks.Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Minu Pärnusse kuuluvad supitirinad, lõunaooted, munapeekrid, kreemikoogikesed, pisut saksik kõnepruuk, pealelõunane tennis, orkestrimuusika… See linn on nii meelas hetäär vilkuvates festivalides kui ka siivas tante valges põlles, kodanliku kultuuri, Eesti riigi, Konstantin Pätsi ja skaudiliikumise häll. Ma ei teagi, kas minu Pärnu üldse on glamuurne kuurort.Kuurort kõlab sama naljakalt kui torukübar või puudritoos. Ma hulbin ebamäärases pärnakate kihis ja arvan end turistidest ja suvitajatest ülemaks. Kohalikuks, sest olen siin sündinud ja kasvanud. Tegelikult olen samasugune kui suvitajad – hooajaline. Minu suhe selle linnaga katkeb, kui „kogu maa on kaetud valge lumega“. Alles siis olen ma täielikult teiste linnade päralt. Tõmme Pärnu poole algab siis, kui kevaditi taevas kõrgeks kisub ja merest tindikala hakatakse püüdma. Mind tõmbab nostalgia: lapsepõlv, ajalugu, maja kõnelevad palgid, Orto päikesekreem, Kuldne Trio…Minusuguseid on palju. Neid, kes ei suuda ega taha lahti lasta kirest selle sinirohelise linnakese vastu. – PIRET TALI