Книги, похожие на «Dr Terry D. King, PhD, Dmin, Teadvus. Kas tahad teada, kes sa päriselt oled ja mida tegelikult suudad? Teadvuse kasutamine. Kaugvaatlus. Kaugmõjutamine. Transdimensionaalne suhtlemine»

Vägivallatu suhtlemine (VVS) on meetod kaastundlike suhete saavutamiseks, mille töötas välja 1963. aastal Marshall B. Rosenberg, kes on seda sestsaadik pidevalt täiendanud. VVS pakub põhitõdede raamistikku ja oskusi, lahendamaks inimeste probleeme kõige intiimsematest muredest kuni globaalpoliitiliste konfliktideni.

MARI METSALLIK on erakliku eluviisiga noor neiu, kes elab kaunite metsade vahel, koos loomadega, keda ta väga armastab. Muinasjuttudesse, igavesse armastusse ja unistuste täitumisse uskuv kaunitar peab oma parimateks sõpradeks ingleid, kelleta ei möödu ükski tema päev. Ta on pühendunud teemadele, mis tutvustavad elu loodusega kooskõlas, loomadele, ravimtaimedele ning tervislikule toidule. Mari huvi tervendamise, vaimsuse ja looduslike raviviiside vastu on pärit juba varajasest east, tema vaimsete huvidega perekonnalt – tervendajast emalt, metsakoopas elanud vanaemalt ning külanõiast ja ravitsejast vanavanaemalt. Hooliva suhtumise eeskujuks peetud looduslaps Mari Metsallik usub, et vaid tingimusteta armastus ning vägivallatu suhtlemine suudavad tuua rahu ja harmoonia tagasi Maa peale. Noore ea kohta kirju ja seiklusrikka elulooga tüdruk evib hämmastavalt sügavat vaimset tarkust ning on teinud viimastel aastatel elus suuri muudatusi, sealhulgas loobunud tahke toidu söömisest, uskudes, et keha võivad toita külluslikult puhas õhk, armastuse energia ja Looja valgus. Raamatusse on põimitud ka luuletused Mari varalahkunud vennalt Tõnult, kellega ta oli väga lähedane. Siiras ja südamlik ning praktiliste nõuannetega rikastatud “METSHALDJA PÄEVIK” viib lugeja rännakule lummavatesse ja kohati muinasjutulisena tunduvatesse mõttemetsadesse, kus elamine, olemine ja hingamine on helge ja kerge.

TEEKOND HINGEHAAVADEST VABANEMISE JA ENESE VÄÄRTUSTAMISENIKas on tõesti võimalik, et aastakümnete eest juhtunu avaldab veel tänagi mõju? Jah, kui kogemus jäi toona lõpetamata – haiget saanuna tahtsid nutta, aga ei julenud; peksa saamise hirmus tahtsid ära joosta, aga ei suutnud; ebaõiglase süüdistuse korral oleksid tahtnud jalgu trampida ja kõik näkku karjuda, kuid hoidsid suu kinni ja käitusid kuulekalt. Peidame hoopis emotsioonid sügavale alateadvusesse, lootes neid enam mitte kunagi tunda. Aga emotsioonid on energia ja energia ei kao, vaid mõjutab sealt sügavalt kõiki meie mõtteid, tundeid ja käitumist aastaid või aastakümneid hiljemgi. Sellisel peitmisel võib olla ränk hind: krooniline pinge kehas, elujõu puudus ja ärevus.Ärevus ei ole haigus, millega pead lihtsalt leppima. Just nüüd on õige aeg võtta midagi ette, et leida endas jälle üles kerge olek, vaba hingamine, usk endasse ning, mis kõige tähtsam, elu ja kõige tuleva usaldamine.Psühholoogiline nõustaja, holistilise regressiooni terapeut ja koolitaja Kadi Kütt räägib siin raamatus oma isiklikule elule ja terapeudikogemusele toetudes ärevuse silmaga nähtavatest, aga ka sügavamatest põhjustest. Ta kirjeldab ärevusega töötamise viise ja pakub võtteid, mida lugeja saab iseseisvalt rakendada, et end kurnavast ärevusest tervendada.

Telesaate „Selgeltnägijate tuleproov 2017“ võitja Alisa Verde kirjutab selles raamatus oma hullumajas veedetud päevadest ning inimestest, keda seal kohtas. Mis toimub, mida mõeldakse ja tehakse nende seinte taga? Miks on üks või teine sinna jõudnud? Sellest kõigest ja palju enamastki räägib Alisa kohati jõhkralt avameelne raamat „Sinuga ühes palatis“.„Lõppude lõpuks, ainus, millel on tähtsust, on see, kui ilus on sinu viimane tegu. Iga päev.“

“Unenägude tõlgendamine” on Sigmund Freudi peateos, mis kuulub 20. sajandi mõttelugu ja vaimuelu enim mõjutanud raamatute hulka Just see raamat pani aluse Freudi kuulsusele ja populaarsusele, paljud tema tuntud ja poleemikat tekitanud teooriad pärinevad just “Unenägude tõlgendamisest”. Freudi peamine sõnum lugejale on lihtne: unenägudel on tähendus, mille saab välja tuua psühhoanalüüsi abil. “Unenägude tõlgendamine” on ühest küljest psühhoanalüüsi alusteos, samas aga võib seda lugeda kui ühte Euroopa kultuuriloo võtmeteksti, mis lõpuks tõlgitud ka eesti keelde.Sigmund Freud (1856–1939) oli Austria neuroloog ja psühholoog, kes sai tuntuks psühhoanalüüsi alusepanijana.