Книги, похожие на «Tea Kask, Tänavalapsed. Uus algus»

Maa-alustes koobastes elas üks imelik liik olendeid, keda mõned kutsusid gnoomideks, mõned koboldidekd, mõned mäekollideks. Inimeste hulgas liikus legend, et kunagi olid nad elanud maa peal ja olnud väga inimeste moodi…

„Poiss nimega Jõulud” on põnev seiklusjutt, mis paljastab, kes tegelikult on Jõuluvana. Lugu, mis tõestab, et miski pole võimatu. Nikolas on 11-aastane poiss, kellele on terve elu jooksul kingitud ainult üks mänguasi – kaalikast nikerdatud nukk. Aga ta on sellegi üle rõõmus, sest kingi tegi ema, keda enam ei ole. Nikolase maailm variseb kokku, kui ka tema puuraidurist isa retkelt kaugesse põhja ei naase. Poiss otsustab isa üles otsida ja selleks kas või põhjapoolusele minna. Inimese jaoks, kes usub imedesse, ei ole ju miski võimatu! Või siiski? Alguse saab seiklus, milles on palju lund, hulk päkapikke, üks lapserööv, veel rohkem lund ja põhjapõdrad, kes ei suuda maapinnal püsida. Matt Haig on tuntud briti kirjanik ja ajakirjanik, kes on kirjutanud raamatuid nii lastele kui ka täiskasvanutele. Lõbusad illustratsioonid on teinud Chris Mould. Raamatu põhjal on valmimas film.

„Jarmalandi kroonikad“ on põhikooliealistele noortele mõeldud ainulaadne fantaasiaeepos, mille tegevus toimub keskaegses Skandinaavias, kus inimeste kõrval tegutsevad ka viitrid, haldjad ja lohemaod.Triloogia esimeses osas „Salajaki lahing“ põrkuvad viitrite ja inimeste maailm. Raamat jutustab loo teekonnast lahinguni nii inimeste kui ka viitrite vaatepunktist.Just talveunest ärganud nahksete tiibadega Ristin Laitiib kuulub viitrite kuninglikku valvemeeskonda ning ootab koos oma kaaslastega viitrisõdalasi, kes naasevad Salajaki kindlusesse saagiga. Samal ajal moodustavad inimesed viitrite vastu suurt sõjaväge ja ka vennad Eggid põgenevad oma Smålandi kodutalust, et sõjaväega ühineda. Vanem vend Samuel unistab rüütliseisusest, keskmine vend Niklis tahab saada sõduriks. Noorim vend Jöran, kes hoiab end aga tülidest ja kaklustest eemal, järgneb vendadele, et nad hoopis tagasi koju viia.Sõjavägi marsib põhjapoolsete mägede suunas ja möödub Storsjö järvest, kus liitub foogti sõjameestega. Nendega ühineb ka foogti tütar Lovisa, kes Samueli silmapilkselt ära võlub. Lovisal on aga oma salarelv – järves elav lohemadu.Oma rännakul puutuvad vennad Eggid kokku probleemidega, mis kõnetavad ka tänapäeva teismelisi: perevägivald, rahalised raskused, seisusevahe, sõprus, armastus, vastuoluline info. Keda ümbritsevatest uskuda ja keda mitte? Kas järgida oma teed või usaldada kedagi teist? Kas kindlaks kujunenud arusaamadel on ikka tõepõhi all?Autor Johan Theorin kutsub lugejat kaasa seiklema 14. sajandi Rootsi mägede, metsade ja järvede vahel. Aega, mis on täis sõdu ja võimuvõitlust ning kus viitrid, haldjad ja lohemaod on sama tõelised ja ohtlikud kui katk.

„…ma kuulsin, et sa olevat ütelnud, et sa ei usu enam päkapikke. See on hea. Mind ei peagi uskuma, sest ma olen nagunii. Ainult lollid usuvad päkapikke. Ega sa ju oma isa kah ei usu, sest ta on nagunii.“ Päkapikk Ingo on külastanud Unduskite perekonda juba ligi kakskümmend aastat. Ta ilmutab end detsembri algul, mil lapsed hakkavad talle kirju aknalauale jätma ja kustub pikka unne pärast kolmekuningapäeva. Jaan Undusk ütleb sissejuhatuses: Kunagi aastasadade pärast, kui tänased põlvepikkusedki poisid on muutunud isaisade mälestusteks, käib ta ikka reipalt edasi, habe ees ja muremõtted peas, ning paneb punase pliiatsiga paberile oma iga-aastasi tervitusi. Ja see siin on lihtsalt üks väike väljavõte igavikust. Raamatus on avaldatud valik laste kirjavahetusest päkapikk Ingoga aastatel 1991-2009. See raamat meeldib kõigile neile, kes teavad, et päkapikud on nagunii.