Книги, похожие на «Marje Ernits, Tapjakaev»

„Jumalal ei ole aega“ on kaasaegne lugu kahest väga erineva saatusega õest, kelle elu põimub olukordades, mida kumbki neist poleks osanud ette näha.Aet, õdedest vanem, on edukas ärinaine, tema nooremal õel Teal pole elus justkui mingeid ambitsioone. Aet on omandanud hea hariduse ning elab kiiret elu. Ta on oma neljakümne teiseks eluaastaks saavutanud pea kõik, mida soovis – jääb veel vaid lahutus tarbetuks muutunud mehest. Neli aastat noorem õde Tea pole aga suutnud selleks ajaks endale isegi peret luua, elukutse omandamisest rääkimata. Ometi on nad mõlemad pärit samast keskkonnast ja neis voolab ühiste vanemate veri. Ainus, mida neile pole võrdselt antud, on aeg.

Kunstnik Chrisann Brennani ja Steve Jobsi tütre Lisa lapsepõlv möödus pöörase kiirusega arenevas Silicon Valleys. Kui Lisa oli väike, jäi isa talle pigem müütiliseks tegelaseks, keda ta nägi õige harva. Tüdruku kasvades hakkas isa tema vastu rohkem huvi tundma ning Lisa ees avanes täiesti uus, villade, puhkuste ja erakoolide maailm. Isa tähelepanu oli põnev, kuid ta võis olla ka külm, kriitiline ja ettearvamatu. Kui Lisa suhted emaga hilises teismeeas pingestusid, koliski ta isa juurde, lootes, et tollest saab selline vanem, keda ta on alati igatsenud. See on osalt ühe keerulise perekonna kirjeldus, osalt armastuskiri 1970ndate ja 80ndate Californiale. Samas mõistagi ka köitvalt jutustatud täiskasvanuks saamise lugu.

Jack Reacher on tagasi. 61 tunni pärast juhtub midagi. Turismibuss satub Lõuna-Dakotas Boltoni väikelinna lähistel lumetormi ajal õnnetusse ja kõik sõitjad, nende hulgas juhuslikult bussis viibinud Jack Reacher, toimetatakse Boltonisse. Reacher kavatseb liikuda edasi niipea, kui lumetorm on möödas, aga siis selgub, et linnas toimetavad mingid kurjad jõud, keda ohustab üksainus vanem naine. Nimelt on ta paljudest linlastest ainus, kes söandab minna kohtusse tunnistusi andma, seetõttu on karta, et vanaproua elu on ohus. Poolkogemata leiab Reacher end politsei abilisena tähtsa tunnistaja elu kaitsmast. Samal ajal arenevad sündmused näitavad, et tegu on palju kurjaendelisemate jõududega, kui algul tundus …

See romaan on jõuline ning hingeminev lugu armastusest ja kaotusest.Mõned inimesed vahivad aastaid armastusele otse näkku, enne kui selle üles leiavad. Zoe ja Ed rajasid ringi ekseldes teed täiskasvanuikka erinevaid radu pidi – ent alati samas suunas. Aastaid hiljem, olles loovinud juhutööde ja ajutiste elupaikade vahel, lööb nende tunne viimaks õitsele. Nende ühine tulevik näib olevat kindel.Siis juhtub midagi mõeldamatut.Ühel hommikul jalgrattaga tööle sõites saab Ed bussilt löögi ning hukkub. Nüüd tuleb Zoel leida viis, kuidas edasi elada. Aga ta pole valmis laskma mälestustel minna. Kuidas saaks ta unustada neid õnnelikke aegu, nende esimest suudlust, kõike, mida nad olid üheskoos üles ehitanud?Zoe otsustab, et peab ütlema Edile asju, mida ta pole kunagi varem öelnud.Nüüd on liiga hilja. Või kas on?Lugu saab alguse lõpust. Aga see lõpp on alles algus.Clare Swatmani debüütromaan (2016) on ilmumisjärgse aasta jooksul tõlgitud juba paarikümnesse keelde ja paelub üha uusi lugejaid.

Uku Ratt vihkas juute, vabamüürlasi, sante, venelasi, neegreid, muhameedlasi, hiinlasi ja sotsialiste – kõige enam aga homosid. Ta olevat kunagi ühe kaheksateistaastase homopoisi auto peale võtnud, oma garaaži viinud ja seal kõvasti „töödelnud”. Viimaks olevat ta sinikalisele poisile harjavarre pärakusse torganud. Marek Kahro romaan „Päikseta paradiis” on ilukirjanduslik sissevaade homoseksuaalsesse subkultuuri. Raamatu tegevus leiab aset Tartu ülikoolis, Supilinnas, Zavoodis ja muudes Tartuga seotud tuntud paikades. Kahro eelmine romaan „Kaljud ja kameeleonid” saavutas kirjastuse Tänapäev 2010. aasta romaanivõistlusel III koha.