Книги, похожие на «Андерс де ла Мотт, Talvetuli»

Maailm on katastroofi äärel, ent kui me kaotame usu paremasse tulevikku, siis mis meile üldse alles jääb?Noor mees tulistab Helsingi kesklinnas maja katuselt inimesi. Heausklik ema peab silmitsi seisma kohutava stsenaariumiga, mida ta ei ole võimeline peatama. Õel ei ole muud võimalust, kui jälgida sündmusi eemalt. Üheainsa päeva jooksul laguneb perekond kildudeks ja kui nende elud on kaalul, tuleb igal pereliikmel vaagida põhjalikult asjaolusid, mis on neid sellesse olukorda toonud. Kuid kriis on palju laiem kui vaid üks perekond. Aslak ei ole ainus noormees, kes täna relvaga katusel on. Ta on rahvusvahelise rühmituse liige, kes on otsustanud peatada keskkonnakatastroofi, tappes võimalikult palju neid, keda nad selle eest vastutavaks peavad – esimese maailma inimesi. Kas meeleheitel emal õnnestub oma vastuolulistest tunnetest võitu saada ja jõuda pojani, enne kui on hilja? See lugu räägib eludest katastroofi äärel ja lootuse leidmisest meeleheite palge ees. Elina Hirvoneni on nimetatud oma põlvkonna hääleks. Tema esimene romaan „Et tema mäletaks sedasama“ ilmus eesti keeles 2007. aastal Piret Saluri tõlkes.

Uurija Harry Hole ärkab hommikul pärast joomingut, riided verised, ega mäleta eelmisest õhtust midagi.Ta on tagasi nullpunktis: tema elu armastus Rakel on ta välja visanud, ta on langenud tagasi alkoholismi küüsi, jäänud ilma õppejõuametist Politseikõrgkoolis ja müünud maha talle kuulunud baari.Vanad tuttavad Oslo politsei vägivallaosakonnas leiavad Harryle töö politsei ametiredeli kõige madalamal pulgal, aga see kuulsat sarimõrvade uurijat ei rahulda. Sest Harry teab, et Svein Finne – esimene kurjategija, kelle ta oma karjääri alguses trellide taha saatis – on pärast kahekümneaastast vangistust jälle vabaduses ja on andnud Harryle mõista, et haub kättemaksu.Siis aga selgub, et järgmine mõrvajuhtum, millega Harryl tuleb silmitsi seista, puudutab teda isiklikumalt kui ükski varasem, ähvardades ta täielikult hävitada.Sest nagu Harry pikaajaline kogemus näitab, saab alati minna veel hullemaks.

Soovikute maakodu lähedasest rabast leitakse tapetuna meediaskandaali sattunud ärimees ja süüdlaseks peetakse pereisa Märti, kellel on mõrvaks mõjuvaid motiive. Olukord läheb järjest pingelisemaks, sest samal ajal kaob Soovikute perepoeg, tagaotsitavaks kuulutatakse tema sõber ning inimröövi ohvriks langeb ärimehe kahtlased tehingud avalikustanud ajakirjanik.Segaseid sündmusi hakkab uurima kriminaalpolitsei vaneminspektor Marko Tammik oma meeskonnaga ning peagi toob uurimine päevavalgele teisigi kahtlasi tegelasi.Eet Tuule on avaldanud kolmteist raamatut. Tema loomingus on nii loodusjutte lastele kui ka krimilugusid ja autobiograafiliste sugemetega romaane. Vaneminspektor Tammiku ja tema tiimi teistest uurimisjuhtumistest saab lugeda raamatutest „Jaanituli Käopesas“, „Kuristik raiesmikul“, „Päevikukütid“ ja „Tiivuline tunnistaja“.Marko Tammiku tiimi lood Eet TuuleltKui kriminaalpolitsei komissar Arno Kruup mõnel hommikul Marko Tammiku uurijate meeskonna kabinetist valju lärmi kuuleb, hõõrub ta heameelest käsi – inspektor Piret Velliste klaarib arveid vaneminspektor Tammikuga. Nõudlik, kuid isaliku suhtumisega Vana teab, et lõpuks ometi on venima kippuvas juurdluses läbimurret oodata. Tundub kummalisena, aga see neljaliikmeline uurijate tiim aeg-ajalt lihtsalt vajab sääraseid emotsionaalseid purskeid.Üldiselt on nende omavaheline läbisaamine hea. Inimestena on nad aga väga erinevad. Sportlik Marko on kriitilistes situatsioonides asendamatu, samas kipub ta liigselt kiirustama ja kamandama. Autos Pireti kõrval istudes üritab ta igal võimalusel tukkuda. Põhjus ilmne: pidevad ületunnid, kodus mehe ohtliku töö pärast muretsev naine ja kaks toredat last.Uurijaamet nõuab tugevaid karaktereid. Seepärast elab Piret endiselt üksi. Isiklikuks eluks pole tal aegagi. Lorusid see ilus, ent raudse iseloomuga neiu enda kõrvale igatahes ei soovi. Aitab sellestki, et tiimi kõige taibukamana tuleb tal end võimuka ja vahel ka kadeda Marko ees maksma panna.Nende kahega liitunud teise ekipaaži liikmed Dagmar Sangla ja Peep Pukspuu on samuti tarmukad ja värvikad noored tegelased, kes arenevad pidevalt ja suudavad kaaslasi üha sagedamini heas mõttes üllatada. Dagmari ja Peebu vahele on aga midagi tekkimas …

Õhk on püssirohusuitsust hall ja hägune. Kõik peale minu on pihta saanud. Minul ei ole sinikatki.Djursholmi üldgümnaasium on haruldane koht, kus võivad ristuda miljonärivõsude ja getonoorte teed. Ühel maihommikul kohtuvad klassiruumis viis õpilast ja õpetaja. Kohtumine lõpeb traagiliselt. Üheksa kuud hiljem astub 18-aastane Maja kohtu ette. Kas ta on tõesti süüdi kõiges, mida prokurör ja ajakirjanikud talle süüks panevad? Ja kui tema ei ole süüdi, kes siis on?Kohtupõnevik „Vesiliiv” maalib Maja pilgu läbi pildi kolm nädalat kestvast kohtuprotsessist ja vaatab tagasi eelnenud sündmuste jadale. Miks ja kuidas läks nii, et Majast ja Sebastianist, kooli populaarseimast paarist, said koolitulistajad? Kes tegi midagi valesti või jättis tegemata? Kuidas on võimalik, et suhtest saab lõks ja need, kes peaksid hoolima, pööravad pilgu kõrvale? See on nüansirikas lugu armastusest ja reetmisest, süüst ja õiglusest, pealtnäha ilusa muretu nooruse pahupoolest, hoolimatusest ja kurbade tagajärgedega jaanalinnumängust.Teos pälvis 2016. aastal Rootsi parima kriminaalromaani auhinna.

Õigupoolest pidi see olema mõnus puhkus: Christine kavatseb minna Norderney saarele, et aidata sõbranna Marleenil tema uut kõrtsi remontida. Aga siis rabab ema teda nõudmisega võtta kaasa ka oma isa Heinz. Juba reisi algul on Christine närvivapustuse äärel, sest papal on kõige suhtes oma arvamus. Vaevalt saarele jõudnud, võtab papa oma sarmi ja põikpäisusega juhtimise ehitusplatsil üle. Asi läheb veelgi hullemaks, kui Heinz tutvub kohaliku lehereporteri Gisbert von Meyeriga.Dora Heldt, sündinud 1961 Sylti saarel, väljaõppinud raamatukaupmees, tegutseb alates 1992. aastast kirjastuse esindajana ning elab praegu Hamburgis. Tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse ja need on korduvalt jõudnud Saksamaa raamatumüügitabelite tippu.„Head lugejad, tundke rõõmu humoorika loo üle, mis on lustakalt ja ladusalt kirja pandud.“ – Westfalen-Blatt