Книги, похожие на «Paolo Bacigalupi, Tobias S. Buckell, Takerdunud maa. Sari "Orpheuse Raamatukogu"»

Krasia Pealuutroon seisab tühjana ja inimkond on paisatudkaosesse. Langenud väejuhtide ja deemonivürstide kolpadest ehitatud istmespeitub võlujõud, mis hoiab eemal maa-alused deemonid. Sel troonil istudes oliAhmann Jardir määratud vallutama kogu teadaoleva maailma ja tegema igaveselõpu deemonisõjale. Säärasele asjakäigule seisis aga vastu Arlen Põldaja,kes kutsus Jardiri duellile. Kaotusega riskimise asemel viskus Arlen kuristikku,haarates endaga kaasa ka Jardiri ja jättes nii maailma päästjata. Alanudpärilusheitlus ähvardab lõhestada kõiki Thesa Vabasid Linnu.Lõunas peab Jardiri esiknaine Inevera hoidma ära poegade omavahelisedtaplused, mis võiksid vallandada kodusõja. Põhjas üritavad LeeshaPaberivalmistaja ja Rojer Kõrtsmik sepistada Milni ja Angiers’ hertsogkondadevahelist liitu krasialaste vastu, enne kui on liiga hilja. Rikas ja kaitsetuLaktoni hertsogkond on aga sattunud risttulle. Samal ajal saavad maa-alused ühatugevamaks ning Arleni ja Jardirita ei pruugi kellelgi olla piisavalt jõudu, etneile vastu astuda. „Pealuutroon” on Peter V. Bretti viieosalisena kavandatud Deemonite sarjaneljas raamat, järg raamatutele „Maalingutega mees”, „Kõrbeoda” ja„Päise päeva sõda”.

…Ma olen nüüd vana ja haige – ja mõtlen kõige sage­damini surmast, mis iga päevaga ikka lähemale tuleb; harva mõtlen möödunust, harva vaatan vaimusilmaga tagasi. Ainult vahetevahel – talvel liikumatult oma küdeva kamina ees istudes, suvel tasasel sammul mööda varjulist puiesteed kõndides – tuletan meelde minevikku vajunud aastaid, sündmusi, inimesi: kuid mu mõtted ei peatu siis küpsel keskeal ega ka noorusaastatel. Nad kannavad mind kas varasesse lapsepõlve või poisiikka. Nii ka praegu: ma näen end olevat maal oma karmi ning kurja vanaema pool – ma olen kõigest kaheteistkümneaastane – ja mu kujutlusse kerkivad kaks olendit… Kuid ma jutustan kõigest järgemööda ja seotult.

Vana hea Prantsuse muinasjutuklassika

Ühel hilisõhtul ristuvad kolmeteistkümne rännumehe teed salapärases trahteris nimega «13 Rändurit». Järgneval kolmeteistkümnel ööl jutustab igaüke neist ühe õpetliku loo. Imelistest juhtumistest ja tarkuseteradest osa saamiseks on vaja vaid raamat avada ja sukelduda nende lugude imedemaale …

Ehk olete juba varemgi kuulnud minu Amarillo-jutte. Ta oli kollane kass, kes tuli meie juurde metsast, kui mu vend ja mina elasime veel väikeses palgionnis Puget Soundi kallastel. Ja ta oli neil päevil meie väga eriline sõber. Ta tulek meie majja oli äärmiselt suurejooneline ja ta lahkumine sama dramaatiline. Jutt kogumikust „Parimad kassilood“.