Книги, похожие на «Raivo Tihanov, Täiega pöördes»

„Tukastame hommikuni,” ütleb Ardo ja kustutab tule. „Ma magan siis sinu kõrval. Kui sind muidugi ei häiri, et ma norskan.”Ent nad uinuvad päriselt alles vastu hommikut. Riided on voodi ees hunnikus maas. Rebeka teksade peal vedelevad Ardo aluspüksid, sealsamas on Rebeka pluus ja Ardo raske metallist püksirihm. Rebeka tajub, et ta hääl kõlab pimedas toas veidralt kumedana.„Ma ei tea, ma olen natuke noor nagu.”„Proovi aru saada, mina vaatan sind mehe pilguga.”„Sa oledki must kümme aastat vanem.”„Jah, ja tahan sind hirmsasti!”„Ma pole nagu valmis. Ma peaksin ka nagu päriselt tahtma.”„Jah, sul on õigus. Täiesti. A’ mis klassi sa lõpetad?”„Üheksanda.”Rebeka on oma klassi veidrik. Ta jälestab kooli, tuiab vabal ajal sõbrannadega vanalinnas ning kulutab kogu taskuraha kassettidele, raamatutele ja odavale veinile. Rebeka otsib ka armastust ning leiabki selle. Tõsi, armastus pole selline, nagu ta arvab, ega tule sealt, kust ta seda ootab. Aasta on 1998, alkoholi saab putkast kätte ööpäevaringselt ning tutvusi sõlmitakse trollipeatuses.„(Mitte just) armastuslugu” on Brigitta Davidjantsi (snd 1983) debüütromaan. See on kohustuslik raamat tänastele tüdrukutele, aga ka kõige neile, kelle tütarlapseiga jäi pöörastesse üheksakümnendatesse.

Idüllilises Mariefredi-nimelises väikelinnas asub salajane maa-alune võluraamatukogu. Raamatukogu on magnet, mis tõmbab enda poole nii häid kui ka kurje jõudusid, mis kõik püüavad ligi pääseda kinniste uste taha peidetud teadmistele. Raamatukogu valvavad õde ja vend Estrid ja Magnar Mimer. Aastaid ei ole kurjad jõud raamatukogu rahu suutnud häirida. Kuni tänaseni. Sama ajal kolivad Mariefredi elama vennad Alrik ja Viggo Delling. Varsti mõistavad Magnar ja Estrid, et ees on ootamas ohtlikud ajad ning poisid pole siin millegi muu kui selle pärast, et aidata neil raamatukogu kaitsta. Nii nagu kogu maailmas, on ka Eestis jätkunud Rootsi põnevus- ja krimikirjanduse võidukäik. Sarjas „Pax“ on teismeliste igapäevane elu kokku põimitud fantaasiarohkete seiklustega. 9–12-aastastele lugejatele mõeldud raamatu teevad eriliseks illustratsioonid, mille autoriks on Henrik Jonsson.148 lk

Põlises tammikus uneles vana mahajäetud talu. Üks linnapere, kus kasvamas neli last, ostis selle endale suvekoduks. Ent uuele elule ei ärganud mitte ainult talu hooned ja umbekasvanud aed. Maaelu pakkus elevust, uudset tegevust ja põnevust tervele perele. Peagi märkasid lapsed, et nende suvekodu asub mitte päris tavalises kohas. Iidsete tammede läheduses juhtusid aeg-ajalt kummalised lood. Selgus, et tegemist on vana aja püha paiga – hiiega See teadmine muutis kõik toimuva veelgi huvitavamaks. Ning kui siis ühel päeval metsas kohtas peretütar Marit omapäraselt riietatud poissi Reiot, kelle silmad pildusid sädemeid kui kalliskivid, läks tee tõelistele seiklustele valla?

12-aastane Kaisa elab koos isa Steni ja retriiver Frediga. Kaisa ema suri siis, kui tüdruk oli veel väike, kuid ühel päeval teatab isa, et ta kavatseb uuesti abielluda. Naist aga veel ei ole ja nüüd järgneb rida soovitusi ja koomilisi vahejuhtumeid õige naisekandidaadi otsimisel… «Kuidas mu isa endale uue naise sai» on Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ning Tänapäeva korraldatud lastejutuvõistluse «Minu esimene raamat» võidutöö