Книги, похожие на «Betti Alver, Tähetund»

Juba kahekümne kaheksa aastaselt on Alicia üks juhtivamaid restoranikriitikuid New Yorgis. Ta kirjutab ka raamatuid ja pole ilma jäänud meeste tähelepanust. Kuid naise süda ei taha oma ainukest otsides kuidagi rahuneda. Prantslasest kokk Jean ei sobi esmapilgul Aliciaga üldse. Peale selle on mehel saladus, mis ei lase neil koos olla. Aga kui Alicia on endale mingi eesmärgi seadnud, ei ole võimalik teda peatada. Ta läheb lõpuni välja, et Jeani aidata ja mees õnnelikuks teha. Ainult kas ta ka ise õnne leiab?

Autori matkamälestused Virumaale 1935 aastast.[…]„Olen ikka asja peal väljas ja sõidan ka huvi pärast. Tahan tundma õppida, kuidas elatakse mitmes paigas meie kodumaal, ja sellest pärast noortele, kes alles vähe käinud ja näinud, jutustada.”Vanamees ei vasta alul midagi, kobab mööda taskuid, väänab tugeva plotski, siis ütleb juba palju sõbralikumalt:„Ah selle peal siis oled väljas. Aga kevadel käisid siin laiade pükstega noormehed, ütlesid ajalehe juurest olevat, klõpsutasid ülesvõtteid teha ja küsisid veidraid küsimusi. Et laulaksime neile ette mõne parvemeeste laulu. Kas laule maailmas vähe – otsigu raamatuist või laulikuist. Parvetamistöö ei ole laulupidu ega pulmapäev, et siin eri laulud peavad olema. Leivateenistus nagu iga teine töö. Seda tehakse leiva pärast, mitte lõbu pärast. Külatüdrukud kõõritavad heinamaal loogu võttes ka laulu, noor inimene laulab igal pool, ega ta siis tööd laulu pärast tee. Elu nõuab, kõht nõuab, riiet tahad saada, peavari olgu sul pea kohal. Peab vist julge ja osav olema, küsiti. Muidugi pead tundma oma tööd, mõistmata ei saa midagi teha ei parvetamisel ega mujal. Kas mõnikord ka vette kukutakse? Lapsed on need linnainimesed ja ajalehemehed. Muidugi tuleb ka seda ette. Teedki käies kukub inimene, miks siis mitte parvel. Ime, et ta veel seda ei küsinud, kas parvemehed vette kukkudes ka märjaks saavad. He-he…”[…]

Polnud kahtlustki, et Aldridge’i markii oli ta elu päästnud. Külarahvas oli veendunud, et ta on nõid. Nad vedasid ta jõe äärde, et teha viimane katse. Kui ta upub, on ta süütu. Kui jääb veepinnale, on ta süüdi. Õnneks suutis markii veenda märatsevat rahvahulka teda vabastama. Markii pilgu läbi oli naine liiga ilus ja süütu, et olla nõid. Ja ometi nõidus see ronkmustade juuste ja siniste silmadega kaunitar ta ära, mida polnud seni suutnud ükski teine naine.

Romaan on eelkõige tuntud mitme kuulsa lavateose alustekstina, nende hulgas Leoncavallo ja Puccini ooperid “Boheem”, I. Kálmáni operett, uuemal ajal ka samateemaline muusikal. Teos põhineb autori noorpõlveaastatel Pariisis, kus ta algaja kirjanikuna vireles ärklikorteris, kaaslasteks samasugused noored boheemlased, kes kutsusid end veejoojate klubi liikmeteks, kuna neil polnud raha veini ega toidu jaoks.