Книги, похожие на «Betti Alver, Tähetund»

Leedi Marcia Woode, Grateswoode´i krahvi ilus, kuid kangekaelne tütar, on otsustanud, et ta ei abiellu isa soovil Roux´ hertsogi Armond´iga. Aga kui ta on sunnitud hertsogiga kohtuma, avastab ta, et ka mees on niisama kangekaelselt abiellumise vastu, kuna ta meelitati kunagi abiellu naisega, kes oli vaimuhaige.

Üks väike säde võib muuta kõike!Ma tõusen üha kõrgemale ning tunnen, kuidas kiik hakkab nagisema.„Ole ettevaatlik!” ütleb ta.„Miks?” Ma ei mõtle ettevaatlikkusele. Ma mõtlen viimasele tõukele, lahtilaskmisele, lendamisele ja kukkumisele.„Sul ei ole lubatud surra ilma minuta,” sosistab ta.Füüsikanohik Aysel ning populaarne ja nägus poiss Roman on teineteisele võõrad, kuni nad satuvad kokku täiesti mõeldamatul kombel. Kuu aja pärast kavatsevad nad sooritada enesetapu – koos.Tähtaja lähenedes hakkab nende vahele midagi siginema – tunne, mida Aysel ei oleks eales osanud oodata. Paistab, et kõigest hoolimata võib leiduda siiski midagi, mille nimel edasi elada – kuid kas Aysel on vajunud juba nii sügavale, et tagasiteed enam ei ole?„Kineetiline, ilus ja ootamatult elujaatav.” Chris Lynch, raamatu „Inexcusable” autor.„Minu süda ja teised mustad augud” on noortekirjanduse uue põneva hääle imeline debüütromaan – kohustuslik lugemine John Greeni ja Stephen Chbosky austajatele.Kartmatu, tabusid purustav debüütromaan, tundlik ja aus, maitsestatud ohtra musta huumoriga. – Gavin Extence, “Maailm Alex Woodsi vastu” autorÜlimalt aus lugu armastuse jõust ja tüdrukust, kelle kinnisideeks on oma enese surma sepitsemine. – Teen VogueJulge ja elevust tekitav debüüt, mis võtab ette rasked teemad, kuid teeb seda targalt, kaastundlikult ja usutavalt, tõelise noorte inimese häälega. – Daily MailMeie sõnad võivad inimestele mõjuda moel, mida me ettegi ei kujuta. Ma soovitan seda raamatut lugeda igal teismelise, sest see on huvitav, kaasa haarav ning – mis kõige olulisem – imeliselt hästi kirjutatud. – The Guardian, Children’s Book Review

Brasiillanna Clarice Lispector (1920–1977) on XX sajandi võimsaim Ladina-Ameerika naiskirjanik, kelle kohta on öeldud, et ta nägi välja nagu Marlene Dietrich ja kirjutas nagu Virginia Woolf. Seal, kus on kahvatu näoga hetked, oimetud seinad, kus hämarad ruumid lainetavad minestuse äärel, hägused asjad kiiguvad toanurkades, kuhu langeb kinnisilmi udu – see on paik, kuhu Brasiilia üks kuulsamaid modernistlikke kirjanikke, Clarice Lispector, oma lugeja viib. Romaani peategelase, isepäise Joana metsik süda aimdub tema sisekaemusest ning tundmustest, mida ümbritsevad inimesed ja elusündmused temas tüdrukupõlve, armumise ja abielu jooksul äratavad. Tundmatu 23-aastase noore naise avaldatud romaan tekitas ilmudes oma uudse ja väga isikupärase stiiliga tõelist sensatsiooni ning andis kirjanikule hüüdnime Orkaan Clarice.Lispector sündis Lääne-Ukrainas, kuid juutide massilise tagakiusamise tõttu oli perekond sunnitud põgenema ning emigreerus Brasiiliasse, kui Clarice oli kaheaastane. Tema tuntumate teoste seas on novellikogumik „Peresidemed”, romaan „G.H. passioon” ning veidi enne surma ilmunud „Tähetund”. Kirjanik loob oma teostes unenäolise maailma täis ähma, tavatuid võrdlusi, segaseid sõnu; aeg on segi paisatud, asjad ja tegelased ilmuvad ootamatult, muudavad kuju, moonduvad ja segunevad üksteise sisse. Juba esikteoses „Metsiku südame ligi” (Perto do coração selvagem, 1943) on esindatud Lispectori loomingu eriomased jooned: kiretu sisekaemus, argisuse analüüs, õõvastav neutraalsus, poeetiline ja võõrastav keelekasutus.

Max Lamas unistab armukesest, kes räägib kõiki ta keeli. Otsingud viivad ta Stockholmist Itaaliasse, kus ta õpib tundma üht markiisi, kes on laostumise äärel. Ellinor on pärit ühest Lõuna-Rootsi külakesest. Ühel päeval paneb ta üles tutvumiskuulutuse: Ma olen kolmekümne kuue aastane ja otsin õrna, aga mitte liiga õrna meest. Ja Lucrezia on tunnistajaks oma vanaema allakäigule tühjaks jäänud palees.Omavahel põimuvate romaanilõimede keskmes on mehe pilk naisele – aga ka võrgutamine ja alandus, armastajate südantlõhestav olukord ja unistus mõistmisest.Romaan „Polüglottidest armastajad“ sai 2016. parima ilukirjandusteose Augustipreemia, mis on oma nime saanud August Strindbergi järgi ja mis on üks Rootsi tunnustatumaid kirjandusauhindu.