Книги, похожие на «Ли Чайлд, Tagaotsitav»

Haarav põnevik menuka teleseriaali „Kuritegu“ loojalt„Üliandekas. Scandic noir on taas võimsalt areenile astunud – selle erakordse esikromaaniga. Võrdlus Stieg Larssoniga oleks siinkohal kohatu – Sveistrup seisab lihtsalt klass kõrgemal“. MetroÜhel tuulisel oktoobrihommikul avastab politsei vaiksest Kopenhaageni äärelinnast midagi kohutavat. Leitakse jõhkralt tapetud noore naise surnukeha, kel puudub üks käsi. Tema kohal ripub kastanimunadest valmistatud mehike.Juhtumit määratakse uurima ambitsioonikas noor uurija Naia Thulin. Naise paarimeheks saab just Europolist kinga saanud läbipõlenud uurija Mark Hess. Peagi avastab paar kastanimunadest nukult salapärase asitõendi – sõrmjälje, mis kuulub aasta eest kadunud ja surnuks peetavale tüdrukule, poliitik Rosa Hartungi tütrele. Kuid tapmise üles tunnistanud mees istub juba trellide taga ja juhtum on ammu lõpetatud.Üsna varsti pärast seda avastatakse järgmine tapetud naine, taas koos kastanimunadest kujukesega. Thulin ja Hess kahtlustavad, et tapetud naise ja Hartungi juhtumi vahel on seos. Aga milline? Thulin ja Hess jooksevad nüüd võidu ajaga, kuna on selge, et tapja pole veel kaugeltki lõpetanud …Tõeline maiuspala „Kuriteo“, „Lohetätoveeringuga tüdruku“ ja Jo Nesbø fännidele.

„Saladuslik juhtum Stylesis” on Agatha Christie esimene kriminaalromaan, mille ta kirjutas Esimese maailmasõja ajal, kuigi ilmus see alles 1920. aasta oktoobris. Sel aastal saab Christie esikromaan saja-aastaseks. Juba selles esimeses raamatus tutvustas Christie lugejatele belgia sõjapõgenikku Hercule Poirot’d, inspektor Jappi ja kapten Arthur Hastingsit. Need tegelased esinesid hiljem suures osas tema raamatutest, kuigi neile tuli ka täiendust teiste uudishimulike uurijate kujul.Raamatus asub Poirot lahendama ühe teda aidanud naise mõrva. Naise majas on parajasti külalisena ka kapten Hastings.„ Saladuslik juhtum Stylesis” võeti hästi vastu. See meeldis nii lugejatele kui ka kriitikutele ning sellega oligi Agatha Christie kirjanikukarjäär alanud. Christie ise pidas seda romaani samuti enda jaoks oluliseks ning nimetas hiljem isegi oma maja Stylesiks.

Ta ütles, et ma ei sure. Ta ütles, et ma ei sure. Nii korrutasin endale mitu korda, püüdes neisse sõnadesse veidigi uskuda ja meenutada inimesi, kes kõik samuti selle haigusega on võidelnud ning selle edukalt selja taha jätnud. Neid oli ju päris palju! Ja ometi tuli mulle esimesena meelde hoopis vanatädi Krista, kes nelja aasta eest oli pärast pikka ja rasket verevähi põdemist sellele koletislikule haigusele lõpuks alla vandunud. „Liblikasonaat” jutustab noorest kolme lapse emast, kellel avastatakse ootamatult vähk. Just samal ajal kaotab tema mees töö. Need kaks korraga juhtuvat tragöödiat keeravad niigi kriisis olnud pereelu täielikult pea peale. „Liblikasonaat” on Priilinna kuueteistkümnes raamat ja ühtlasi kirjastuse Tänapäev 2009. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö.

"Sild Tulevikku on sümbol, püüdlus ja kangastus, mis ikka eest kaob."Sild Tulevikku" on mõistujutt inimlikust ahnusest, noorte unistustest, kirest ja pettustest. Võimalik, et ka pettumustest. Kõige kaduvusest.Kolm noort maaklerit näevad oma elu võimalust petta tööandjat ja linnavalitsust; panna käpp peale näiliselt tühisele objektile, ent strateegiliselt tähtsa taristu juures, et see kunagi rahaks teha, kui kinnisvara silla ümber hinda läheb. Sestap teevad nad omavahelise salapakti, et jagada üks päev tulu.Peab vaid ootama, mil omavalitsus linnaosa arendusega alustab. Ent elu on pidevas muutuses ja nimesed muutuvad koos oma ihadega, nooruse unistused tuhmuvad… Kui kunagi ühendas neid ahnus, siis nüüd viib see neid lahku. Lõpuks hääbub viimnegi säde lootusele, ent enam ei saa tagasi pöörata, sest tee nõnda kaugele on olnud selleks liiga pikk, et kõigest loobuda. Oma plaanid prügikasti visata.Sild Tulevikku võiks olla Eestis või kuskil mujal, sest inimesed on kõikjal sarnased. Vähemalt oma himude poolest." Arvi Tapver