Книги, похожие на «Marit Nicolaysen, Sven ja rott suvelaagris»

Kas jõuluvana on olemas? Kui jah, siis miks ta punane on ja kasta lennata oskab? Miks me jõulupühi peame ja kas meile meeldib kinke saada?Norra kirjanik Unni Lindell on pidanud põhjalikke vestlusi kuue- kuniüheksa-aastaste poiste ja tüdrukutega elu suurte küsimuste üle ja seekordkeerleb jutt jõulude ümber. Unni Lindelli raamatuid on nautinud miljonidlugejad üle maailma. Eesti lugejatele on tuttav tema Mark Levengoodiga kahassekirjutatud raamat „Vanad tädid enam ei mune”. Suurepärane ja lustakaslugemine kõigile vähegi lapsemeelsetele!Vanasti öeldi teistele: „Ma armastan sind.” Õnneks ei ole nüüd enam vajanii jubedalt pingutada. Ma arvan, et piisab sellest, kui öelda: „Tulesiia!”Holger, 8-aastaneMinu ema ütleb, et ma käin talle närvidele, kuigi ma seisan paigal.Sigurd, 6-aastaneJõulupuu on väga kaval mõte. Kingid näevad kuuse all paremad välja kuikeset põrandat hunnikus.Tobias, 7-aastane

Päeval on Rune lihtsalt Rune, aga öösiti muutub Rune Pruuneks – kartmatuks superkangelaseks. Pruune hiilib õue pintsli ja pruuni värviga. Ja see pole ju Rune süü, et Pruune värvib oma superkangelase hetkedel suurte poiste jalgrattad ära?„Pruune” on raamat sõprusest, julgusest ja vastuhakust. See on ka raamat igatsusest vanaisa järele ja sellest, kuidas asjalood võivad hulluks minna, kui superkangelase võimetest enam ei piisa.Raamat võitis 2014. aastal Põhjamaade Nõukogu laste- ja noorsookirjanduse auhinna.

Lubage tutvustada, Luuker Leebesurm – tarkpeast detektiiv, kõikvõimas maag, räpaste trikkide ja murdvarguste meister. Ahjaa, ja surnud. Koos ebatavalise ja salapäraselt andeka Stephanie Edgleyga moodustavad nad liidu, mis peab jagu saama kõikematvast iidsest kurjusest. „Detektiiv Luuker Leebesurm 5: Maine möll“ on viies lugu Derek Landy põrgulikult põnevast noorteseeriast.–Luuker Leebesurm on tagasi ja koos oma õige peaga. Aga võluilmas pole kõik hästi – esiteks plaanivad võõrvõimud Iiri Pelgupaiga üle võtta ja teiseks on Valküüria avastanud, et ta võib olla seesama sorts, kellele on määratud maailm hävitada. Probleem on selles, et ta ei usu, et saaks Leebesurmale sellest rääkida… ja nii kõik need jamad algavadki.Nüüd, kus Valküüria on isiklikul retkel, et oma nime pitseerida ja kurja saatuse saabumist vältida, muutuvad Leebesurm ja sõbrad veel rohkem haavatavaks. Kahju, sest mäletate neid tuhandeid Jäänuseid, mis olid vangis Kesköises Hotellis? Noh, nemad pääsesid nüüd välja. Ahjaa, nad usuvad veel ka, et Valküüria on nende messias. Ja see tähendab tuhandeid nurjatuid hingi, kes otsivad meeleheitlikult Valküüriat ja on valmis tapma kõiki oma teel… Ja kuna nad suudavad võtta üle ükskõik kelle keha, võivad nad olla ÜKSKÕIK KES.Nüüd ei saa Leebesurm, Valküüria, Traagel ja Tanita usaldada mitte kedagi. Isegi mitte teineteist..

Ohete toa uks oli paokil. Simona ei söandanud astuda ei edasi ega tagasi. Ta kummardus uksepraole nii lähedale kui sai. Süda põksus valjusti. Suu kuivas ja ta tihkas vaevu silmi pilgutada. Siis nägi Simona seda. Varju põrandal. Seal seisis tõepoolest keegi. Keegi, kes oli pikk ja heitis põrandale tohutu suure varju.„Klaaslastest“ ja „Hõbedapoisist“ tuttavad tegelased on taas tegutsemas. Tulekul on lihavõtted ja Simona ootab, et saaks veeta nädala vanaemaga, kes elab Åhusis. Kuid midagi on lahti nii vanaema kui ka majaga, kus ta elab. Vanaema on väsinud ja mõtetesse vajunud. Liiati kuuleb Simona Ohete toas ohkeid ja kriuksuvaid samme. Suured kivikujud aias liiguvad pidevalt, olles näoga kord maja, kord mere poole. Vana kassettmagnetofoni lintidelt kostab salapäraseid hääli ja kutset kiirustada, enne kui hilja. Simona kutsub appi oma sõbrad Billie ja Aladdini, et saladus lahendada.