Книги, похожие на «Cal Newport, Süvenemine. Edule keskendumine hajusas maailmas»

Kuidas Google, Bono ja Gatesi fond eesmärkide ja võtmetulemuste abil kogu maailmas rokivad."New York Timesi bestseller nr 1.Legendaarne riskikapitalist John Doerr avaldab saladuse, kuidas eesmärgipüstitamise süsteem OKR (ingl Objectives and Key Results, eesmärgid ja võtmetulemused) on aidanud sellistel suurtel tehnoloogiahiidudel nagu Google ja Intel saavutada plahvatuslikku kasvu ‒ ja kuidas see võib aidata organisatsioonil suurepäraste tulemusteni jõuda.Doerr selgitab, kuidas siduda eesmärgid tulemustega. See tähendab, et kirja pannakse eesmärgid; viisid, kuidas nendeni jõuda; ning tulemusmõõdikud. Seejuures on kõigi töötajate eesmärgid, sh peadirektori omad tervele organisatsioonile teada.Raamatus on hulganisti elulisi näiteid suur- kui ka väikeettevõtetest, kes tulemuseesmärgistamist on juba edukalt rakendanud, saavutades nii ülikiiret kasvu. „Mõõda seda, mis loeb“ on kasulik lugemisvara nii tipp-, keskastme- kui ka esmatasandijuhtidele, kellele organisatsiooni kasv on oluline.

Aina suuremaks paisuvat ettevõtet kipub ühel hetkel organisatsiooniline jäikus tabama ja nii jääbki algusaegade innovaatilisest särast vaid kahvatu vari järele: uuendused loovad sooda pinnase kasvuks, mis definitsiooni järgi tähendab suurenemist, muutes uuendamise nõnda veelgi raskemaks. Paradoksaalsel kombel paisub koos kasvuga ka vajadus uuendada, sest konkurents surub armutult peale: nad kas püüavad sind kopeerida või millegi veelgi võimsamaga pikali joosta. See on nagu koormustest, kus meedikud lisavad jooksulindile kiirust juurde nii pea, kui hakkad end piisavalt mugavalt tundma. Firmade tüüpiliseks „surma“ põhjuseks on võimetus pidada sammu uuendustega, millele nad ise on oma kõrghetkel hoo sisse lükanud. Saatuslikuks saanud „haigusteks“ on inerts ja bürokraatia, riskitaluvuse kadumine, hirm olemasolevate toodete kannibalismi ees, jäigalt juurdunud arendusprotsessid, vanadest ärimudelitest pimesi kinnihoidmine, liigne puudulike finantsmõõdikute usaldamine ja juhtimise lühinägelikkus. Hüpotees, et ka suuremad organisatsioonid võivad uuenduslikud olla, on pakkunud Gary P. Pisanole pikki aastaid rohkelt tegevust. Nii tema kui ka teiste teadlaste tööd on viinud järeldusele, et eduka uuendamise aluseks on strateegia, korralduslike süsteemide ja kultuuri kombinatsioon, mille loob õige juhtimine. „Ettevõtte loov arendamine“ uurib, kuidas organisatsioone teisiti kujundada ja juhtida, et nende uuenduste elluviimise võimekus ei väsiks.

Oma elu pöördepunkti jõudnud mehed ei kipu end tavaliselt avama. Ennast avanud mees on nõrk ja haavatav ‒ nõnda mõtleb suurem osa mehi. Nii jäävadki meeste sisemised võitlused vaid nende endi ja paari väga lähedase inimese teada. Kuid Võrno on otsustanud sellest ringist välja murda, ja tema raamat väärib juba ainuüksi seepärast lugemist. Taktitunne ja diplomaatiline kõnepruuk on kõrvale jäetud ning lugejal on harukordne võimalus lasta endale asju otse näkku öelda. Kas ta öelduga nõustub või mitte, see on juba tema otsustada.Raamatu teine ja võib-olla hoopis suurem väärtus seisneb aga muus. Eestist on viimase 25 aasta jooksul käinud sõjalistel missioonidel üle 3500 mehe ja naise. Nende tegemisi on avalikkuse ette toodud palju, kuid nende tundeid, mis missioonidel olemisega kaasnevad, suhtedraamasid, siseheitlusi ja omavahelisi keerulisi suhteid, mida põhjustab pikka aega kestev suletud süsteemis viibimine – peaaegu üldse mitte. Võrno raamatuga saab see suur tühimik täidetud. Kui julged, saa osa sellest energiavoost, mis Võrnost hoovab! Head lugemist!

Kui tahame autot juhtida, tuleb õppida reegleid, harjutada ja teha eksam. Millegipärast arvatakse, et meediamaailmas saadakse hakkama enda „terve mõistusega“. Ei saa, ka siin on absoluutselt hädavalik ara õppida baasreeglid, et lolliks ei jääks. Seda juhtub alalõpmata, postitatakse ju sotsiaalmeediasse lugusid, mis heal juhul on piinlikud, halval juhtumil rikuvad elu pikaks ajaks.Johanna Vehkoo „Valede paljastamise käsiraamat“ on hädavajalik abivahend, kuidas vähendada isiklikke sotsiaalmeedia riske. Lihtne tekst ja lihtsad reeglid võimaldavad sotsiaalmeedia kasutajatel aru saada, kuidas ära tunda valesid, kuidas infomaailmas mitte kaotada ja enamgi veel, kuidas seal võita!

Senise intellekti (loe ka: teaduse) imetlemise kõrvale on võimsalt kerkinud arusaamine, et sageli langetame me oma kõige tähtsamad ja näiliselt ratsio­naalsed otsused emotsioonidest juhitud kiire mõtlemise tulemusena (D. Kahneman). Seega võib just olukorra emotsionaalse tähenduse mõistmine olla otsustavaks teguriks lahenduste otsimisel ja vigade vältimisel. Daniel Goleman on USA psühholoog ja teadusajakirjanik ning emotsionaalse intelligentsuse kontseptsiooni propageerija. Ta on olnud Harvardi ülikooli kliinilise psühholoogia õppejõud, toimetanud ajakirja Psychology Today ning ajalehe New York Times psühholoogia rubriiki. Tema teosed on ilmunud enam kui neljakümnes keeles ja paljudes maades on saanud neist kiiresti bestsellerid. Esmatrükk eesti keeles ilmus 2000. aastal. See raamat võiks huvi pakkuda kõigile neile, kes tahavad iseennast ja teisi mõistlikult, s.o tundeid arvestades juhtida. Mare Pork, Tallinna ülikooli psühholoogia emeriitprofessor ja juhtimis­konsultant426 lk