Книги, похожие на «Marcia Willett, Suvemaja»

Nick Foxton võitis kunagi Grand Nationali, kuid tema karjäär lõppes ränga õnnetuse tõttu. Tagasi võidusõidurajale jõuab ta juba pealtvaatajana – aastaid hiljem, kuid taas tähelepanu äratades.Kui Nicki kolleeg vahetult enne võiduajamist maha lastakse, ei oska ta politseid millegagi aidata, sest ei suuda mõista, miks peaks keegi tahtma tema sõpra tappa. Leidnud aga Herbi taskust ähvarduskirja, saab ta aru, et ei teadnud sõbra elust nii palju, kui ta arvas. Ja kui veel selgub, et Herb on teinud ta oma testamendis enda pärijaks, läheb kogu lugu üsna kurjakuulutavaks ning Nick peab hoolitsema selle eest, et temast ei saaks järgmist ohvrit.

„Üks meist valetab“ on lugu viiest pärast tunde jäetud noorukist, kellest jäävad ellu neli. Nad kõik on kahtlusalused ja neil kõigil on midagi varjata.Meil kõigil on saladusi, oluline on see, kui kaugele oleme valmis nende varjamiseks minema.Esmaspäeval pärastlõunal jäetakse pärast tunde viis Bayview High keskkooli õpilast.Bronwyn, Aju, on seadnud sihiks Yale’i ülikooli ja ta ei riku mitte kunagi ühtki reeglit. Addy, Kaunitar, on piltilus kooliballide kuninganna. Nate, Kurjategija, on juba narkoäri ajamise eest tingimisi karistada saanud. Cooper, Sportlane, on pesapallistaar. Ja Simon, Heidik, on Bayview High kurikuulsa kuulujuturakenduse looja.Aga Simon ei välju enam kunagi klassiruumist, kuhu ta sisenes. Sest enne, kui aeg täis saab, on Simon surnud. Ning uurijate sõnul ei ole tema surm õnnetusjuhtum. Ta suri esmaspäeval. Teisipäeval oli tal plaanis postitada mahlakaid paljastusi oma klassikaaslaste kohta ja seega on kõik neli tema mõrvas kahtlustatavad. Või on nad hoopis vabaduses viibiva tapja jaoks ideaalsed patuoinad?Sedamööda, kuidas politsei loos selgusele jõuab ja meedia möllab, peavad neli teismelist toime tulema oma valede tagajärgedega ja neid endiselt mängukannina kasutava tundmatu vastasega. Kui nad ei suuda oma erimeelsusi lahendada ja koos tegutseda, satuvad nad otseteed manipuleeriva tapja osavalt punutud võrku.Romaan „Üks meist valetab“ on erinevate tegelaste silmade läbi edasi antud nutika süžeega põnevuslugu, mille lõpplahendus selgub alles viimasel leheküljel. See on midagi enamat kui tempokas krimka – lugu on ühtlasi ka valgustav pilk kooliellu.Karen McManuse debüütromaan ilmus 2017. Tõlkeõigused on müüdud enam neljakümnesse riiki, see on püsinud New York Timesi menukite nimekirjas üle aasta, tõlked on jõudnud menukite nimekirja Suurbritannias, Iirimaal, Saksamaal, Prantsusmaal ja Brasiilias. Loo põhjal on valmimas film. Karen McManuse teine romaan TWO CAN KEEP A SECRET ilmub eesti keeles 2019.

„Lahkulöömislahingud”, täiendava pealkirjaga „Kuu Ordu 2061. aasta sõja teine raamat” on järg 2011. a novembris ilmunud romaanile „Ennesõjaaegne kullakarva”, täiendava pealkirjaga „Kuu Ordu 2061. aasta sõja esimene raamat”. (Paberraamat ilmus sarjas „Sündmuste horisont” 27. raamatuna.) Mainitud esimene raamatu katkeb poolelt sõnalt, nii et mõned inimesed on tunnistanud, et käisid poes vaatamas, ega nad ometi praakeksemplari pole saanud… Autori sõnul juhtus lihtsalt selline asi, et kui romaan kokku sai, selgus, et mahtu on üsna palju ja nii ta selle enam-vähem keskelt, enam-vähem loogilise koha pealt kaheks lõigi… Sõda! Sõda on kurb paratamatus ja kuigi Kuu Ordu juhid on konflikti vältimatust mõistes selleks hoolikalt valmistunud, ei lähe sellest midagi oluliselt paremaks – sõjas saab ikka palju inimesi surma ja vaenupooled kipuvad lootusetu järjekindlusega tegema võimalikest halvimaid valikuid. Nii lähevad ka selles sõjas asjad lihtsalt masendavast veelgi räbalamaks, kuni jõutakse tuumalöökide vahetamiseni. Sest Kuu Ordu on osutunud liiga vintskeks vastaseks. Ja seal, radioaktiivseks tuhaks muutunud Madagaskari asulate ja Maa orbiidil triivivate tehiskaaslaste rusude keskel sünnib uus ajastu – kosmoserahva karm aatomitulene koidik.

Võtnud nõuks elada sünget ja rasket elu palgamõrvari seltskonnas, kes päästis ta Mehhiko narkoparuni vangistusest, tahab Sarai õiendada arved vastiku sadisti Arthur Hamburgiga. Tapmiskunstis aga oskamatu ja kogenematu, väljuvad sündmused tema kontrolli alt ning ta on suuremas ohus kui iial varem. Sarai hooletud valikud seavad ta olukorda, kust tagasiteed ei ole. Tema päästja on taas Victor, kelle tunded Sarai vastu pole lahtunud. Kuid mõlemad mõistavad, et pääsemine on kõigest ajutine. Teades, et tüdruk võib astuda mõtlematuid samme, nõustub Victor teda välja õpetama. Aga Arthur Hamburgi parem käsi Willem Stephens ei ole mees, kes kaotusega lepiks. Ta seab endale eesmärgiks Sarai leida ja ta tappa, ning vahendeid ta selleks valima ei pea. Temaga lööb mesti Ordu, kellel on Sarai ja Victoriga omad arved õiendada. Algab kassi ja hiire mäng, kus loota saab vaid iseendale. Victori partner on salapärane rootslane Fredrik, kellega Sarai on korra juba kohtunud. Kas teda võib usaldada? Kelle heaks ta tegelikult töötab? Ja on veel Victori vend Niklas, kes ootab võimalust, et Saraile kätte maksta. “Tapjate seltskonnas” on raamatusari, mis räägib kahest isepäisest palgamõrvarina töötavast vennast ning keerulise saatusega tüdrukust, kelles on samuti tapjaverd. Temast saab neid ühendav lüli. Koos mehega, kelle piinamis- ja ülekuulamismeetodid külvavad kriminaalses allilmas hirmu, võtavad nad enda kanda keerulise ülesande: kõrvaldada maailma vanima ja suurima palgamõrvarite grupeeringu juht ning võtta üle tema äri. Ülipõnev ja dramaatiline, ootamatuid pöördeid ja vastuolusid tulvil sari kompab inimloomuse piire, kirjeldab tegelaste ohtlikku elu kuritegevuse, iha, pettuste, mõrvade ja armastuse võrgustikus.

Pratchettlikult vaimukas ja gaimanlikult koomikslik, täiesti pöörane ja naljakas lugu Viimastest Aegadest, nagu Johannese ilmutuse raamat neid näeb. Viimnepäev on lähedal ja kurjuse väed lasevad sündida antikristusel, kes aga inimliku (või õigemini taeva- või põrguliku) eksituse tõttu täiesti tavalise poisslapsega vahetusse läheb ja seetõttu põrguvägede vaateväljast kaob. Eksitust ei märgata aga enne, kui päris viimased päevad käes ja sellest sündiv segadus on muidugi piiritu. Asja muudavad keerulisemaks veel headuse ja kurjuse vägede „esindajate” sümpaatia maailma, selle asukate ja elu vastu ning lugematu hulk muid ettenägematuid tegureid.